[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit

olv : olvi : olvi 'suitsutare katuseharja otstesse jäetud kolmnurkne suitsuauk, ungas'
olm, ulv
algskandinaavia
rootsi valv 'võlv'
rootsi mrd holv, holw 'võlv'
Eesti keelest on laenatud läti ulvis 'olv, olviauk'. Laenatud on ka tüve alamsaksa vaste, võlv.

osa : osa : osa 'tervikusse kuuluv, kuid sellest eraldatav jagu; määr, hulk kellestki v millestki; roll'; mrd 'liha'
oss
?algindoiraani *anśa-s
vanaindia áṃśa-ḥ 'osa, osalus'
avesta ąsa 'osalus'
liivi vȯzā 'osa; liha'
vadja õsa 'osa; liha'
soome osa 'osa; saatus'; mrd '(liha)tükk'
isuri osa 'osa'
Aunuse karjala oza 'õnn, saatus'
lüüdi oza 'õnn, saatus; osa'
vepsa oza 'õnn, saatus; osa'
saami oažži '(elus) liha, lihased'
? mari užaš 'osa'
? ungari oszt 'jagama'
Tähendus on võinud areneda 'osa' > 'osa jahisaagiks saadud lihast' > 'liha'. Vt ka oskama, osutama.

osav : osava : osavat 'eriti hästi toimetulev, meisterlik, midagi eriti vilunult, leidlikult, taibukalt sooritav; kaval' oskama

osi : osja : osja 'männastena asetsevate lehtede ja õõnsa sõlmise varrega rohtjas eostaim (Equisetum)'
liivi vȯžā 'osi'
vadja õźźa 'osi'
soome hosia 'osi'
karjala huosja 'osi'
lüüdi huoďž́ 'osi'
vepsa hoźǵ 'nuustik'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud läti aši 'osi'.

osm : osmi : osmi 'onn, hütt'
On arvatud, et võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi. Teisalt on arvatud, et on laenatud vene keelest, ← vene ozm' 'taliviljaoras', ja on esialgu tähendanud teravilja.

oss : ossi : ossi 'liha' osa

soo : soo : sood 'samblane ja turbane kidura taimekasvuga märg maa-ala'
soovik
liivi sūo 'soo, soostunud ala'
vadja soo 'soo'
soome suo 'soo'
isuri soo 'soo'
Aunuse karjala suo 'soo'
lüüdi suo 'soo'
vepsa so 'soo'
Läänemeresoome tüvi. Tüve alguskonsonant on võinud ebareeglipäraselt muutuda, sel juhul on tegemist vanema, uurali tüvega ning vasted on ka udmurdi ti̮ 'väike järv', komi ti̮ 'väike järv', lõunamansi 'järv', handi tuw 'väike järv', ungari 'järv, tiik', neenetsi to 'järv', eenetsi to 'järv', nganassaani túrku 'järv', sölkupi , 'järv', kamassi tu 'järv; jõgi' ja matori toh 'järv'. Vt ka soider, soot.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur