[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kaheksa : kaheksa : kaheksat 'põhiarv 8'
○ lõunaeesti katessa
● liivi kō’dõks 'kaheksa'
vadja kahõsaa 'kaheksa'
soome kahdeksan 'kaheksa'
isuri kaheksan 'kaheksa'
Aunuse karjala kaheksa 'kaheksa'
lüüdi kaheksa 'kaheksa'
vepsa kahesa, kahcan 'kaheksa'
saami gávcci 'kaheksa'
ersa kavkso 'kaheksa'
mokša kafksa 'kaheksa'
mari kandaš 'kaheksa'
Läänemeresoome-volga tüvi, kujunenud sõnaühendist, mille esimene komponent on tüvi kaks. Teist komponenti on peetud indoiraani laenuks, ← algiraani *detsa 'kümme', mille vaste on avesta dasa 'kümme'. Teise arvamuse järgi on teine komponent üks vana eitusverbi *e- ( ei) vorme. Mõlemal juhul on arvu 8 nimetamismotiiv 'kaks puudub kümnest'. Sama teine komponent esineb sõnas üheksa.

kaks : kahe : kaht ~ kahte 'põhiarv 2'
○ lõunaeesti kats
◊ kaha2, kahtlema
● liivi kakš 'kaks'
vadja kahsi 'kaks'
soome kaksi 'kaks'
isuri kaks 'kaks'
Aunuse karjala kaksi 'kaks'
lüüdi kakš, kaks, kakś(i) 'kaks'
vepsa kakś 'kaks'
saami guokte 'kaks'
ersa kavto 'kaks'
mokša kafta 'kaks'
mari kok, kok(t)ə̑t 'kaks'
udmurdi ki̮k 'kaks'
komi ki̮k 'kaks'
handi kăt, kătən 'kaks'
mansi kit, kitiγ 'kaks'
ungari két, kettő 'kaks'
neenetsi śiďa 'kaks'
eenetsi śizi, śize 'kaks'
nganassaani śiti 'kaks'
sölkupi śitǝ 'kaks'
kamassi šide 'kaks'
matori kide 'kaks'
Uurali tüvi. Mõnikord on arvatud, et samojeedi keelte sõnad on teise päritoluga. kaha2 ja kahtlema lähtuvad tüve nõrgast astmest: kaha2 on vana käändevorm, kus tüvevokaal on erandlikult -a; kahtlema tüves on lisahäälik -t-. Vt ka kaheksa, kahkvel ja kõhklema.

kolm : kolme : kolme 'põhiarv 3'
● liivi kuolm 'kolm'
vadja kõlmõd 'kolm'
soome kolme 'kolm'
isuri kolmed 'kolm'
Aunuse karjala kolme 'kolm'
lüüdi kolme 'kolm'
vepsa koume 'kolm'
saami golbma 'kolm'
ersa kolmo 'kolm'
mokša kolma 'kolm'
mari kum 'kolm'
udmurdi kuiń 'kolm'
komi kuim 'kolm'
handi χolǝm 'kolm'
mansi χūrum 'kolm'
ungari három 'kolm'
Soome-ugri tüvi.

kuus : kuue : kuut 'põhiarv 6'
● liivi kūž 'kuus'
vadja kuusi 'kuus'
soome kuusi 'kuus'
isuri kuus 'kuus'
Aunuse karjala kuuzi 'kuus'
lüüdi kuuž 'kuus'
vepsa kuź 'kuus'
saami guhtta 'kuus'
ersa koto 'kuus'
mokša kota 'kuus'
mari kut, kuδə̑t 'kuus'
udmurdi kuať 'kuus'
komi kvajt 'kuus'
handi χot 'kuus'
mansi χōt 'kuus'
ungari hat 'kuus'
Soome-ugri tüvi.

kümme : kümne : kümmet 'põhiarv 10'
● liivi kim 'kümme'
vadja tšümmee 'kümme'
soome kymmenen 'kümme'
isuri kümmen(än) 'kümme'
Aunuse karjala kümmene 'kümme'
lüüdi kümmene 'kümme'
vepsa kümne 'kümme'
ersa kemeń 'kümme'
mokša keməń 'kümme'
Läänemeresoome-mordva tüvi.

neli : nelja : nelja 'põhiarv 4'
● liivi nēļa 'neli'
vadja nellä 'neli'
soome neljä 'neli'
isuri neljä 'neli'
Aunuse karjala ńeľľi 'neli'
lüüdi ńeľľ(i) 'neli'
vepsa ńeľľ 'neli'
saami njeallje, njeallja 'neli'
ersa ńiľe 'neli'
mokša ńiľä 'neli'
mari nə̑l, nə̑lə̑t 'neli'
udmurdi ńi̮ľ 'neli'
komi ńoľ 'neli'
handi ńil, ńăᴧ 'neli'
mansi ńila 'neli'
ungari négy 'neli'
Soome-ugri tüvi.

null : nulli : nulli '(põhiarv v number) 0'
← saksa Null 'null'
Meile saksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud sõna pärineb algselt ladina keelest, ← ladina nullus 'ei miski, ei mingi, ei ükski; mitte olemas olev'.

sada : saja : sada ~ sadat 'põhiarv 100'
◊ satikas
← algindoiraani *śata-
vanaindia śatá-m 'sada'
avesta satəm 'sada'
● liivi sadā 'sada'
vadja sata 'sada'
soome sata 'sada'
isuri sada 'sada'
Aunuse karjala sada 'sada'
lüüdi sada 'sada'
vepsa sada 'sada'
saami čuohti, čuođi 'sada'
ersa śado 'sada'
mokša śada 'sada'
mari šüδö 'sada'
udmurdi śu 'sada'
komi śo 'sada'
handi sat 'sada'
mansi sāt 'sada'
ungari száz 'sada'
Soome-ugri vasted võivad osalt olla eraldi laenatud. satikas on läänemeresoome tuletis.

seitse : seitsme : seitset 'põhiarv 7'
○ lõunaeesti säidse
● liivi seis 'seitse'
vadja seitsee 'seitse'
soome seitsemän 'seitse'
isuri seitsen, seitsemä(n) 'seitse'
Aunuse karjala seiččie 'seitse'
lüüdi šeittšeme 'seitse'
vepsa si̮ičmen 'seitse'
saami čieža 'seitse'
ersa śiśem 'seitse'
mokša śiśəm 'seitse'
mari šə̑m 'seitse'
udmurdi śiźi̮m 'seitse'
komi śiźim 'seitse'
? neenetsi śíʔwᵊ 'seitse'
? eenetsi seu 'seitse'
? nganassaani śaibə 'seitse'
? sölkupi sēlću 'seitse'
? kamassi seiʔbш 'seitse'
? matori kejʔbe 'seitse'
Läänemeresoome-permi või uurali tüvi. On ka arvatud, et võib olla indoeuroopa laen, laenatud on slaavi või balti keelte eelsetest murretest, vrd indoeuroopa *septm̥. Samojeedi keelte vasted võivad olla rööplaenud indoeuroopa keelte tohhaari harust.

tuhat : tuhande : tuhandet 'põhiarv 1000'
← balti
leedu tūkstantis 'tuhat'
läti tūkstotis 'tuhat'
preisi tūsimtons (sihitav) 'tuhat'
● liivi tū’ont(õ) 'tuhat'
vadja tuhad, tuhatta 'tuhat'
soome tuhat 'tuhat'
isuri tuhatta 'tuhat'
Aunuse karjala tuhat 'tuhat'
lüüdi tuha 'tuhat'
vepsa tuha 'tuhat'

viis1 : viie : viit 'põhiarv 5'
● liivi vīž 'viis'
vadja viisi 'viis'
soome viisi 'viis'
isuri viis 'viis'
Aunuse karjala viiži 'viis'
lüüdi viiž 'viis'
vepsa viž 'viis'
saami vihtta 'viis'
ersa veťe 'viis'
mokša veťä 'viis'
mari βič́, βizə̑t 'viis'
udmurdi viť 'viis'
komi vit 'viis'
handi wet 'viis'
mansi at 'viis'
ungari öt 'viis'
neenetsi júʔ 'kümme'
eenetsi biu 'kümme'
nganassaani bīʔ 'kümme'
sölkupi kȫt 'kümme'
kamassi bjən 'kümme'
matori čūt, čūn 'kümme'
Uurali tüvi.

üheksa : üheksa : üheksat 'põhiarv 9'
● liivi ī’dõks 'üheksa'
vadja ühesää 'üheksa'
soome yhdeksän 'üheksa'
isuri üheksän 'üheksa'
Aunuse karjala üheksä 'üheksa'
lüüdi üheksä(n) 'üheksa'
vepsa ühtsa, ühesa 'üheksa'
saami ovcci 'üheksa'
ersa vejkse 'üheksa'
mokša veχksa 'üheksa'
mari indeš 'üheksa'
Läänemeresoome-volga tüvi, kujunenud sõnaühendist, mille esimene komponent on tüvi üks. Teist komponenti on peetud indoiraani laenuks, ← varase algiraani *detsa 'kümme', mille vaste on avesta dasa 'kümme'. Teise arvamuse järgi on teine komponent üks vana eitusverbi *e- ( ei) vorme. Mõlemal juhul on arvu 9 nimetamismotiiv 'üks puudub kümnest'. Sama teine komponent esineb sõnas kaheksa.

üks : ühe : üht ~ ühte 'põhiarv 1; keegi'
○ lõunaeesti üts
◊ üha
● liivi ikš, ükš 'üks'
vadja ühsi 'üks; ainult, vaid; sama'
soome yksi 'üks'
isuri üks 'üks; sama'
Aunuse karjala üksi 'üks; ühine; sama; keegi'
lüüdi ükš 'üks; mingi; sama'
vepsa ükś 'üks; sama'
saami okta 'üks; keegi'
ersa vejke 'üks; sama'
mokša f́ḱä 'üks'
mari ik 'üks; ühe-, sama-'; ikte 'üks; ainuke'
udmurdi odig 'üks'
komi e̮ti, e̮ťik 'üks'
handi ĭt, ĭ 'üks'
mansi akw, ak 'üks'
ungari egy 'üks; keegi, mingi (määramata artikkel)'
Soome-ugri tüvi. Vt ka üheksa ja üsna.