[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

allikas : allika : allikat 'põhjavee loodusliku väljavoolu koht maapinnal v veekogu põhjas, läte'
? ← balti
leedu šaltenis 'allikas', šaltinis 'miski, mis on külm; (külm) allikas; vappekülm'
● soome allikko 'laugas; loik'
saami állet- liitsõnas Álletnjárga '(kohanimi)'
Balti laen eeldab, et läänemeresoome keeltes on varem tüve alguses olnud h. Eesti vanemas kirjakeeles on h sõna algul, samas on soome keeles sõnaalgulise h kadu tavatu. h on võinud kaduda ala- tüveliste sõnade mõjul. Saami vaste võib olla soome keelest laenatud.

hink : hingu : hinku 'veekogude põhjas elutsev väike paeljas kala (Cobitis taenia)'; mrd 'emakala'
● soome mrd hinkka 'teatud väike kala; rääbis; räim'
Läänemeresoome tüvi.

häil : häilu : häilu 'järsuveeruline tasase põhjaga sulglohk; puude väljalangemisest v rühmiti raiumisest tekkinud tühik puistus'
Tundmatu päritoluga tüvi. Vanemast murdekeelest tähenduses 'katel' registreeritud sõna on kirjakeeles oskussõnana uutes tähendustes kasutusele võetud. On arvatud, et sama tüvi on ka murdesõnas äil 'saksa häll'.

ida : ida : ida 'põhjast 90° päripäeva asuv ilmakaar' idanema

keel : keele : keelt 'toitu haarata, segada, maitsta ja neelata aitav ning häälitsemisel osalev liikuv elund suuõõne põhjas; seda meenutav osa millelgi; inimese olulisim suhtlemisvahend; millegi traatjas pinguldatud osa'
● liivi kēļ 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend; keelt meenutav detail'
vadja tšeeli 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend; keelt meenutav detail; pillikeel; silmus'
soome kieli 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend; keelt meenutav detail; pillikeel'
isuri keeli 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend; keelt meenutav detail; pillikeel'
Aunuse karjala kieli 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend; keelt meenutav detail; pillikeel'
lüüdi kieľ, kiel(i) 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend; keelt meenutav detail; koodi nui; (rüsa) neel'
vepsa keľ 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend; keelt meenutav detail'
saami giella 'suhtlemisvahend; püünis, pael, silmus'
ersa keľ 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend'
mokša käľ 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend'
udmurdi ki̮l 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend; sõna; jutt, vestlus, kuuldus'
komi ki̮v 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend; sõna; kella tila; (pilli)hääl'
? handi keᴧ 'sõna; uudis; suhtlemisvahend'
? mansi (nuŋk-)kāləmt- 'uurima, pärima'
metsaneenetsi sie 'kõne- ja maitsmiselund'
eenetsi sioðo 'kõne- ja maitsmiselund'
nganassaani sieja 'kõne- ja maitsmiselund'
sölkupi śē 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend'
kamassi šǝkə 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend'
matori gei, ki 'kõne- ja maitsmiselund'
Uurali tüvi. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid leidub ka teiste keelkondade keeltes, nt tšuvaši kala- 'rääkima', mongoli kele- 'rääkima', kelen 'keel (kõne- ja maitsmiselund, suhtlemisvahend)', evengi kē̮lē̮ 'kosima'. Vt ka keelama ja kõõlus.

kimm : kimmi : kimmi 'ühest otsast kiiljalt õhenev lauake katuse katmiseks'; mrd 'puunõu kumer küljelauake'
○ kimb
← alamsaksa kimm, kimming 'sälk, renn nõul', kimme, kime, kieme 'anuma äär või väliskülg', kimke 'ühe põhjaga puunõu, toober, pang vms', kim liitsõnas kimwerk 'teatud aamissepatöö'
Võimalik, et sõna on murretes osaliselt laenatud soome keelest, ← soome kimpi, mrd kimmi 'puunõu küljelaud; katusesindel', soome sõna on rootsi keelest laenatud.

krõks : krõksi : krõksi 'hanekõrist rõngas lõngakera põhjana' rõksuma

kurn1 : kurna : kurna 'augulise põhjaga (metall)nõu vm vahend tahkete osade eraldamiseks vedelikust'
● liivi kūrna 'pesuküna; pesu; lekkiv anum'
vadja kurnata 'kurnata'
soome kuurna 'uure, soon; küna, renn'; van kuurnita 'kurnata, välja sõeluda'
Aunuse karjala kuuru 'uure, renn; joogiküna'
lüüdi kuure͔ 'lehma joogiküna'
vepsa kurn 'renn, uure; tila'
? mari korno 'tee, rada'
ungari horny, horony 'uure'
Soome-ugri tüvi. Teisalt on arvatud, et läänemeresoome keeltes on tegemist germaani laenuga, ← alggermaani *χurna, mille vaste on saksa Horn 'sarv', kuid see ei ole tähenduserinevuse tõttu veenev. Sel juhul oleksid mari ja ungari vaste teise päritoluga.

kübar : kübara : kübarat 'vormitud põhjaga ja laiema servaga peakate'
← balti
leedu kepurė 'müts; kübar'
läti cepure 'müts; kübar'
● liivi kibār 'kübar'
vadja tšüpärä '(meeste) müts'
soome kypärä, kypäri 'kiiver; kübar'
saami gahpir 'müts'
Vt ka kiiver.

lehter : lehtri : lehtrit 'allapoole koonusjas hrl toruga lõppev põhjata riist v seadeldis vedeliku, puistaine vms valamiseks väikese avaga mahutisse; kraater, (mürsu)auk'
○ (t)rehtel, rehter
◊ trehter
← alamsaksa trechter 'lehter; ruupor'
Laenu muganemisel on konsonantühend sõna algul lihtsustunud ja seejärel on sõna lõpus oleva r-i mõjul sõna alguses toimunud muutus r › l.

lõvi1 : lõve : lõve 'gaaside vahetust võimaldav (piklik) ava puukoores'
○ kirderanniku lovi
? ← algskandinaavia *kloƀā
vanaislandi klofi 'pragu, lõhe', fjallaklofi 'org, sisselõige mäestikus'
vanarootsi klovi 'lõhutud oks, teivas, puu; lõhe'
? ← alggermaani *lawwō
vanaislandi logg 'vaadi põhi, täke (sisselõige põhjas tünnilaudade paigutamiseks)'
vanarootsi lagg 'vaadi põhi, täke (sisselõige põhjas tünnilaudade paigutamiseks)'
● soome lovi 'lõhe, pragu, täke'
isuri lovi 'lõhe, mõra'
Kõige tõenäolisemaks on peetud skandinaavia laenu võimalust. Vt ka lõge.

lähker : lähkri : lähkrit 'trummikujuline kahe põhjaga puunõu joogi kaasavõtmiseks'
← alamsaksa lechelen, lechelken, lecher 'puidust tünnike'
Eesti keelest on laenatud vadja lähkeri 'lähker' ja isuri lehkeri '(piima)lähker'.

matt1 : mati : matti 'väiksem madal ümmarguse põhjaga puunõu (nt terade, jahu jaoks); endisaegne peamiselt vilja mahumõõt; jahvatamise tasuks antav vili'
← alamsaksa mat(te) 'viljamõõt, mille mölder sai jahvatamise eest'
Matti kasutati peamiselt veskites naturaalse jahvatustasu, mativilja võtmiseks. Eesti keelest võib olla laenatud eestirootsi matt 'vili, mille mölder sai jahvatamise eest; selle mõõt'.

muda : muda : muda 'veekogu põhja peeneteraline rohkete taime- ja loomajäänustega sete; pori'
← alggermaani *muđđa-, *muđđōn-
rootsi modd 'pori; lörts'
alamsaksa mudde, modde 'muda, pori'
← alggermaani *muþa-
vanaislandi moð 'heinapebred; seeme, vili'
● liivi mudā 'adru'
vadja muta '(soo-, turba)muda; pori; muld; turvas'
soome muta 'muda; pori, löga'
isuri muda 'muda'
Aunuse karjala muda 'muda, kõnts'
lüüdi muda 'muda (järve põhjas, rannal); muld'
vepsa muda 'muda'
saami mođđi 'muda; pori'
ersa moda 'maa'
mokša moda 'maa'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi muta, måta, moda 'muda, pori; adru, kuivanud lehed jms; lörts'.

mudil : mudila : mudilat 'väike merede põhjakala (Gobius)' mudilane

mudilane : mudilase : mudilast 'väike laps'; van 'mudil, väike merede põhjakala (Gobius)'
◊ mudil
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas mutukas. Eesti keelest on laenatud eestirootsi muto- liitsõnas muto-lā 'putukate parv'.

mõnama : mõnada : mõnan '(torisedes) sajatama, kiruma, põhjama' manama

narr : narri : narri 'kloun, veiderdaja; see, kes teiste meelest mõistlikult ei käitu; tobedavõitu, naeruväärne; ebamugav, piinlik'
← alamsaksa narre 'narr'
Samatüveline tegusõna narrima võib olla saksa keelest laenatud, ← saksa narren 'narritama, narrima, pilkama, ninapidi vedama'. Eesti keelest on laenatud vadja narri (pilke-, narrimis-, sõimusõna), narria 'narrida, pilgata; laimata, põhjata, teotada' ja isuri narria 'sõimata, laita; narrida'.

nolgus : nolguse : nolgust 'Põhja-Jäämeres, Atlandi ookeani põhjaosas ja Läänemeres elutsev laia peaga põhjakala (Myoxocephalus scorpius)' nolk

norima : norida : norin 'väiklaselt, pahatahtlikult etteheiteid tegema, vigu otsima; sõnadega torkima, pilkama; manguma, nuruma; välja korjama, valides otsima, endale meelepärast välja valima'
Võib olla nõrga astme üldistumisel tekkinud variant tüvest, mis esineb murdesõnas norgima 'mere põhjas, uppunud laevalt rauda hankima; heinu veest välja rehitsema'; vanemas murdekeeles ka 'valides välja otsima'. Sel juhul võivad tüve vasted olla liivi noŗkõ 'isutult süüa' (teisalt peetud nõrguma vasteks) ja soome mrd norkkia 'noppida; näksida, näkkida'. Teise arvamuse järgi võib tüve vaste olla liivi nõrī 'range, ebasõbralik, südametu; riiakas; kõvasti kokku keerutatud (lõng)'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi nåret 'narrima, tögama, kiusama, tüli norima'.

nutt : nuti : nutti 'nupjas v kerajas kobarõisik, mille laienenud põhjale kinnitub hulk raotuid v väga lühiraolisi õisi; nupjas v tutjas moodustis; tipmine osa, (järelejäänud) ots'; kõnek 'taip'
◊ nutikas
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedased tüved on nt nudi ja nuts.

nälg : nälja : nälga 'tugev kõhutühjuse ning süüatahtmise tunne; söömataolemise v alatoitluse seisund; olukord, kus alatoitlus ning sellest tingitud haigused on peamised suremuse põhjused'
● liivi nǟlga 'nälg; puudus; ihne, ahne'
vadja nältšä 'nälg; näljane'
soome nälkä 'nälg; näljahäda'
isuri nälgä 'nälg; näljahäda'
Aunuse karjala ńäľgü 'nälg; puudus; näljane'
lüüdi ńälg(e͔), ńäľg 'nälg; näljahäda'
vepsa ńäľg 'nälg; näljahäda'
saami nealgi 'nälg'
Läänemeresoome-saami tüvi. Esitatud saami vaste võib olla ka läänemeresoome keeltest laenatud, selle asemel võib vaste olla turjasaami ńie´l̀ge 'lahja, rasvatu (eriti kala kohta)'.

pargas : pargase : pargast 'suur lameda põhjaga paat v jõepraam'
← saksa Barkasse 'suur abipaat'
← rootsi barkass 'sõjalaevade abipaat moonaveoks'
← vene barkás 'suur paat, väike laev'

plütt : plüti : plütti 'väike lind Euraasia põhjaosas (Limicola)'
Tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud tüvi.

polut : poluti : polutit mrd 'lavats, nari; loomasõim'
○ polot, polok
← vene mrd poláti (mitm) 'magamislava (talutoas), lavats'
Tugineb põhjavene o-liste murrete variandile polot, mitmuses poláti.

pott : poti : potti 'lameda põhjaga anum; ahjukivi; kaardimast'
◊ poti
← alamsaksa pot, put 'pott, eelkõige savipott; kahhelahju ahjupott'
Kaardimasti nimetusena on pott ja poti tüve pada3 sünonüümid, aluseks rahvaetümoloogiline seostamine sõnaga pada2. Eesti keelest on laenatud vadja potti 'nõu, anum, pott'. On arvatud, et soome kagumurretes on võinud tähendust 'pada' mõjutada ka eesti keel, soome potti 'pudel; (savi)pott'; mrd 'pada'.

praam : praami : praami 'lai lamedapõhjaline väikese süvisega (pukseeritav) kaubalaev'; kõnek 'parvlaev'
○ raam
← alamsaksa prām 'lameda põhjaga (ilma kiiluta) veesõiduk jõgedel raske lasti, inimeste jm vedamiseks'

põder : põdra : põtra 'Euraasia ja Põhja-Ameerika metsaala suur pikkade jäsemete ja kõrge turjaga sõraline (Alces alces)'
? ← balti *bendra-
leedu bendras 'ühine; osanik, kaaslane'
läti biedrs 'kaaslane, sõber'
? ← balti *braidis
leedu briedis 'hirv, põder'
preisi braidis 'hirv, põder'
● liivi põ’ddõr(z) 'põder'
vadja põdra 'põder'
soome peura '(metsik) põhjapõder; hirv'
Aunuse karjala pedru 'hirv; põder'
lüüdi pedr 'hirv'
vepsa pedr 'hirv, põder'
Tüve ehitus viitab laenamisele. Esimese võimaliku laenuallika puhul ühendab tähendusi asjaolu, et loomi püüti koos ja saak oli ühine, balti keelte tähendused ei viita siiski otse looma(de)le. Teine laenuallikas on häälikuliselt kaheldav.

päts2 : pätsu : pätsu 'karu'; mrd 'täkk'
Kuigi tüvi esineb läänemeresoome keeltest vaid eesti keeles, on arvatud, et tegemist võib olla uurali tüvega, mille vasted on saami boazu 'põhjapõder', mari püč́ö 'põhjapõder', udmurdi pužej 'põhjapõder', mansi pāsiγ 'põhjapõdra vasikas', handi pešĭ 'kuni aastane põhjapõder', kamassi poʔdu 'kits'. Mõjutada on võinud ka saksa Petz 'mesikäpp'.

raun : rauna : rauna 'kivihunnik, kivivare, kangur'
← algskandinaavia *hrauna
vanaislandi hraun 'kivihunnik; kivine maapind; laava'
taani røn 'väiksed kivid merepõhjas'
● soome mrd rauna 'jäme kruus, väikesed kivid järve põhjas'
Eraldi laen võib olla vadja raunio 'kivihunnik, kivivare', soome raunio 'varemed, rusu, ahervare; kivihunnik', isuri raunio 'kivihunnik', karjala raunivo 'kivihunnik; töövõimetu inimene, inimvare; kasutuskõlbmatu tööriist', ← algskandinaavia *hraunia- (tuletis tüvest *hrauna).

rump : rumba : rumpa 'lameda põhjaga sõudepaat, ruup; ahjupoti tagakülje keskosas asuv süvend'
← alamsaksa rump 'kere; piklik nõu; masti, taglase ja tüürita laevakere'
Paadi tähenduses on tõenäoliselt tegemist hilisema, uusalamsaksa laenuga, keskalamsaksast niisugust tähendust registreeritud ei ole. Vt ka ruup.