[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kukkur : kukru : kukrut 'rahakott, kotike rahaga'
← alggermaani *kukara-z
alamsaksa koker 'nooletupp'
hollandi koker 'nooletupp'
saksa Köcher 'nooletupp'
● ? liivi kukkõrz 'kupar'
soome kukkaro 'kukkur, rahakott'
isuri kukkoro 'kukkur, rahakott'
Aunuse karjala kukkaro 'kukkur, rahakott'
lüüdi kukkar 'kukkur, rahakott'
vepsa kukor 'kukkur, rahakott'
Teisalt on sõna peetud tuletiseks tüvest, mis on murdesõnas kukk 'käbi; kupar; nutt, nupukujuline õisik', kuker-2, kuid tähenduserinevuse tõttu on see väheusutav.

pung2 : punga : punga van 'rahakott'
← alamsaksa punge 'tasku, väike kott'
← rootsi pung 'rahakott, kukkur; tubakakott'
Eesti keelest võivad olla laenatud liivi pūnga 'tasku, kott' ja soome mrd ponko liitsõnades ponkonahka 'hülgenahk, millest tehakse tubakakotte', tupakkaponko 'hülgenahast tubakakott, mis tõmmatakse nööriga kinni'. Vt ka tengelpung.

tasku : tasku : taskut 'riietusesemele sisse- v väljapoole õmmeldud lame kotike tarbeesemete, raha vm kaasaskandmiseks; miski seda meenutav'
○ task, taska
← rootsi van taska 'tasku; kott; kukkur'
Murdesõna taski on alamsaksa keelest laenatud, ← alamsaksa taske, tasche 'tasku; kukkur, rahakott; paun, kott'. Eesti keelest võivad olla laenatud liivi task 'naiste kott' ja vadja tasku 'tasku'.

tengelpung : tengelpunga : tengelpunga 'rahakott'
○ tenkelpuus
← baltisaksa Denkelbuch 'kirjatasku, taskuraamat, märkmik'
Laenu muganemist on mõjutanud rahvaetümoloogiline tõlgendus: laenuallika esiosist on seostatud ja häälikuliselt kohandatud sõnaga teng1, mis on mõjutanud ka sõna tähendust, järelosis on asendatud tähenduselt sobiliku sõnaga pung2.

torp : torba : torpa 'hobuse peakott'; mrd 'kaelkott; väike kott'
○ to(o)rba, tork
← vene tórba 'hobuse peakott; kott, märss'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi tårp 'leivakott, toidukorv'.