[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

katma : katta : katan 'mingi aine v esemega pealt, väljastpoolt kaitsma v varjama; varjavaks v kaitsvaks kihiks olema; söömiseks ja joomiseks vajalikku lauale paigutama; üle kostma, summutama' kaas

kiibitsema : kiibitseda : kiibitsen 'teiste tegevust kõrvalt huvitatult pealt vaatama'
← saksa kiebitzen 'kiibitsema, (nt kaardimängu) pealt vaatama'

kinni 'suletuks; suletuna; täis, umbe, kokku; täis, umbes, täidetuna; pealt kaetuks v kaetuna; sellisesse olukorda v sellises olukorras, et liikumine on takistatud v vabadus on piiratud; haarates külge, haardesse; haardes, küljes; õige lähedal; hõivatud' kindel

kuhi : kuhja : kuhja 'suur (varda ümber moodustatud) teravatipuline munajas v pudeljas kuivade heinte v põhu, õlgede kogum säilitamiseks lahtise taeva all; pealt kitsenev hunnik'
● liivi kū’j 'kuhi'
vadja kuhja 'kuhi'
soome mrd kuhja, kuhjo 'kuhi'
isuri kuhja 'kuhi'
Läänemeresoome tüvi. Teisalt on arvatud, et germaani laen, ← alggermaani *χuzdjā või ← alggermaani χūχjan-, mille vaste on nt gooti hūhjan 'kokku kuhjama, koguma'. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Kui, Kuja 'kuhi' ja vene mrd kílos '15 rukkivihust koosnev virn' (← kuhilas).

lupsama : lupsata : lupsan 'millegi vaikse vette kukkumise, korgi pealt tulemise vms heli tekitama; kiiresti ning kergelt (kuhugi sisse, kusagilt välja v ära) minema, lipsama'
● vadja lupsata '(korraks) lüüa'
soome lupsahtaa 'naksatada, sopsatada'
isuri lupsudella 'süüa ahmida'
karjala lupsahtoa 'naksatada, plartsatada; maha mütsatada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades lipsama, lopsima, supsama, vupsama.

lännik : länniku : lännikut 'pealt laienev väikeste kõrvadega ning sangkaanega puunõu piima, või, silkude vm hoidmiseks ja kaasavõtmiseks; (plekk)anum, mannerg'
← balti
leedu lenta 'laud; tahvel'
● vadja lännikko 'lännik, pütt; astja, tünn'
soome mrd lännikkö 'madal puust piimanõu'
isuri lännikko 'puupütt'
Eesti keelest on laenatud vene mrd ljánik 'suur puuvaagen'.

lükkama : lükata : lükkan 'tõugete v pideva surumisega liikuma panema v liikumas hoidma'
● liivi likkõ, lükkõ 'tõugata, lükata'
vadja lütšätä 'lükkida, läbi v sisse ajada, pista'
soome lykätä 'lükata'
isuri lükkiä 'lükata'
Aunuse karjala ľükätä 'visata, heita; maha jätta; pealt heita, seljast, jalast visata'
lüüdi lükäittä 'heita; lükata'
vepsa ľüke͔ita 'visata, heita; lükata; kõrvale panna'
handi ḷŭkemə- 'lükkama (nt paati vette)'
idamansi lǟk_o- sõnaühendis jiw lǟk_oəm 'laon puid riita'
ungari lök 'lükkama, tõukama'; mrd 'purustama'
Soome-ugri tüvi.

märg : märja : märga 'rohkesti vett vm vedelikku sisaldav, sellest läbi imbunud v sellega pealt kaetud'
← balti
leedu merkti 'kastma, leotama'
läti mērka 'läbimärg ese; niiskus', mērkt 'kastma, leotama'
● liivi mǟrga 'mäda'
vadja märtšä 'märg; niiske; vihmane'
soome märkä 'märg; mäda'
isuri märgä 'märg'
Aunuse karjala märgü 'märg, rõske; mäda'
lüüdi märg 'märg; mäda'
vepsa märg 'märg, niiske'
koltasaami mĕä̆´rgĕ 'mäda, pehkinud'
Saami vaste võib olla soome keelest laenatud.

nugima : nugida : nugin 'teiste organismide kulul elama, parasiteerima'; mrd 'kontvõõraks käima (hrl pulmas)'
○ nugrima
← eestirootsi snugg, snωg 'kerjama; teiste kulul elama; kontvõõraks käima; söögiajal pealt vahtima'
Hiiumaal ja Loode-Eestis tähenduses 'pulmas kontvõõraks käima' tuntud murdesõna on kirjakeeles kasutusele võetud bioloogiaterminina uues tähenduses 'parasiteerima'.

paat : paadi : paati 'väike, hrl pealt lahtine veesõiduk'
← algskandinaavia
vanarootsi bāter 'laev, paat'
vanaislandi bátr 'laev, paat'
rootsi båt 'paat'
● vadja paatti 'paat'
soome paatti 'paat'
isuri paatti 'paat'
Võib olla ka noorem, vanarootsi laen. Hiljem on laenatud tüve vaste sõnades pootshaak, pootsman.

peeker : peekri : peekrit 'pealt laienev karikast väiksem ilma jalata (metallist) jooginõu'
← alamsaksa beker 'peeker, tops; mõõtühik'

pusar : pusara : pusarat 'pealt seotav väike (nahk)kotike, eriti tubaka v raha tarbeks' pusa2

riisuma : riisuda : riisun 'rehaga mööda (maa)pinda tõmmates midagi kokku koguma v seda pinda korrastama; (riideid) ült, midagi millegi pealt maha võtma; kelleltki vastu selle tahtmist midagi ära võtma'
● liivi rīžõ 'koorida, pealt ära võtta'
vadja riisuussa 'lahti riietuda; jalgu lahti võtta'
soome riisua 'lahti riietuda; (rakmeid, relvi vms) ära võtta; vähendada, kärpida'; mrd '(raha, varandust) vägisi ära võtta'
isuri riisussa 'lahti riietuda'
Aunuse karjala riiččie 'koost lahti võtta, lammutada; üles v lahti harutada; tühistada, tagasi võtta (nt lubadust)'
lüüdi riiťťš́idä 'lahti v üles harutada, lahti päästa'
vepsa ŕii̯čta 'seljast, peast v jalast ära võtta; lahti siduda, lahti harutada'
Lule saami rihttjōt 'üle pingutada; kippuda, tikkuda'
? udmurdi ǯ́eźi̮ni̮ 'lahti v üles harutama; peksa andma'
? komi reźalni̮ 'lahti hargnema, lahti minema'
Läänemeresoome-saami või läänemeresoome-permi tüvi.

tamm1 : tamme : tamme 'puisniitudel ja hajusalt metsades kasvav pealt läikivroheliste lehtedega puu, mille vili on tõru (Quercus)'
● liivi täm 'tamm'
vadja tammi 'tamm'
soome tammi 'tamm'
isuri tammi 'tamm'
Aunuse karjala tammi 'tamm'
lüüdi tammi 'tamm'
ersa tumo 'tamm'
mokša tuma 'tamm'
mari tumo 'tamm'
? udmurdi ti̮ liitsõnas ti̮pi̮ 'tamm'
? komi van tu liitsõnas tupu 'tamm'
Läänemeresoome-volga või läänemeresoome-permi tüvi.

tann : tanni : tanni 'ilutaimede kasvatamise nõu'; mrd '(pealt kitsam) tõrs'
← alamsaksa stande 'puust või metallist ülalt kitsenev tõrs', stann 'tõrs, toober'
Saarte ja läänemurdes tuntud sõna on kirjakeeles kasutusele võetud uues tähenduses.

tatik : tatiku : tatikut 'pealt limase kübaraga kandseen (Suillus)' tatt