[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

pihk1 : piha : pihka 'vaik'
● vadja pihka '(okaspuude) vaik', pihku 'mänd'
soome pihka 'vaik'
isuri pihka 'vaik; ternespiim'
Aunuse karjala pihku 'vaik; ternespiim'
lüüdi pihk 'vaik'
vepsa pihk (omastav pihkan) 'kuuse, männi vaik', pihk (omastav pihkun) 'tihe madalmets, noor okaspuumets'
idahandi piγəᴧ 'paadi vaigust paik'
Soome-ugri tüvi. Vt ka pihkama.

pihk2 : pihu : pihku 'käelaba sisemine külg' peo