[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ahel : ahela : ahelat 'kett'
← alggermaani *χāχilaz, *χāχlō
vanaislandi hæll 'kepp, teivas, vai'
vanarootsi (tiūþer-) hæ̅l 'pulk; tikk'
vanaülemsaksa hāhala, hāhila, hāhla, hāla 'konks, mille otsas pada tulel ripub'
● vadja ahila 'kett; raudkütke; vangiahelad'
soome haahla 'rauast v puust pajaahelad, pajakook; rauast kett, mille konksu otsas pada ripub'
isuri hahlad (mitm) 'kandepuud ja selle põikpuud ühendavad klambrid; pajaahelad'
Aunuse karjala huahlu 'konks ahjukoldes paja riputamiseks'
lüüdi huahlad (mitm) 'pajaahelad'
vepsa hahl 'pajakonks'

andur : andru : andrut '(nt purjeka) kiil, emapuu; rinnaluu kiil; terav serv, nt mõne kõrrelise pähikuil'
? ← alggermaani *andura-z
vanaislandi ǫndurr, andr(i) 'suusk'
vanarootsi andur liitsõnas andurstang 'reejalasele kinnitatud latt'
rootsi andor, andur 'parema jala suusk, äratõukesuusk'; mrd 'ree jalase v paadi kiilu puust kinnitus'
● liivi andõr(z) 'kiil'
soome antura 'tald; mõhn; alus(müür); jalas; hobuseraud'; mrd 'kiil'
isuri antura 'kiil'
Täpset laenamisaega on raske määrata, germaani või noorem, skandinaavia või vanarootsi laen. Eesti keelest võib olla laenatud läti andrus 'kiil'.

anum : anuma : anumat 'nõu, riist millegi hoidmiseks'
● ? soome amme 'vann; tünn'; mrd 'kopsik, kapp'
? isuri ammi 'suur puust veenõu'
? karjala ammeh 'vann'
Ühendamine teiste läänemeresoome vastetega eeldab, et eesti sõnas on häälikud kohad vahetanud, < *am(m)un, *am(m)on. Sel juhul tõenäoliselt sama tüvi mis sõnas ammutama.

ila : ila : ila 'suust voolav veniv lima, sülg'
● ? soome nila 'mähk, kambium'; nilja 'lima'
? Aunuse karjala nila 'mahlade liikumine'
? lüüdi ńila 'mahlade liikumine'
? vepsa nila 'muda; mähk'
? saami njalli 'mähk; aeg, mil mähk kergesti puust eraldub'
? ersa nola 'mahl'
? komi ńiľe̮g 'libe'
? handi ńŏlǝmt- 'välja langema (karvade kohta); haavanduma, ära hauduma', ńel 'mähk; puumahl'
? mansi ńaľ 'niiskus, mahl, lima'
Võib olla soome-ugri tüvi. Sugulaskeelte vasted ei ole kindlad, sest n-i kadu sõna alguses on eesti keeles reeglipäratu. Vt ka ilge.

kaadervärk : kaadervärgi : kaadervärki 'paljudest osadest koosnev ehitis v seadeldis'; mrd 'ehituse toestik, tellingud; kraam, koli, materjal'
○ kaade-, kade-, kater-, kuuder-, kodervärk
← baltisaksa Gadderwerk 'puust võre, võrestik'
Laenuallikas on liitsõna, mille järelkomponent on varem eraldi laenatud, värk.

kaaren : kaarna : kaarnat 'ronk (Corvus corax)'; mrd 'katuse viilulauad'
● liivi kārnaz 'kaaren; vares; puust konks, mis hoiab katuselaudu kinni'
soome kaarne 'kaaren'
isuri rhvl kaarne 'kaaren [?]'
Aunuse karjala kuarneh 'kaaren'
vepsa karni̮š 'vares'
saami gáranas 'kaaren; maja ots'
ersa kŕenč 'kaaren'
mokša krańč 'künnivares'
mari kurnə̑ž 'kaaren; harksaba'
udmurdi ki̮rni̮ž 'kaaren'
komi ki̮rni̮š 'kaaren'
neenetsi χǝrna, χǝrŋeʔ 'kaaren'
matori karguj 'kaaren'
Uurali tüvi. Eri keelte või keelerühmade vasted võivad olla ka rööpselt tekkinud. Häälikuliselt lähedasi ronga või varese nimetusi leidub ka teiste keelkondade keeltes, nt ladina corvus 'ronk', cornix 'vares', vanakreeka korónē 'vares'. Vt ka kaarel.

kahvel1 : kahvli : kahvlit 'kahe- kuni neljaharuline riist toidu söömiseks; teatud kahe haruga detail'
○ kahver
← alamsaksa gaffele 'suur puust või rauast hark'
Tõenäoliselt veidi hiljem võib samast allikast olla laenatud kahvel2.

kahvel2 : kahvli : kahvlit 'kahvelpurje ülaäärt hoidev (kaheharuline) puu'
← alamsaksa gaffele 'suur puust või rauast hark; purjekahvel'
← saksa Gaffel 'purjekahvel'
← rootsi gaffel 'kahvel (söömiseks); hark, hang; ahing; purjekahvel'
Laenuallikat ei ole võimalik täpselt kindlaks teha, merendustermin on alamsaksa ja hollandi keelest (hollandi gaffel 'kaheharuline hark; purjekahvel') levinud paljudesse keeltesse. Kahvelpurjed tulid kasutusele 17. sajandil, seega keskalamsaksa laenudest hilisem laen. Varem on samast alamsaksa allikast laenatud kahvel1.

kali2 : kali : kali mrd 'kaigas, kepp, teivas; (puust) hoob, kang; veerispuu; heina- v viljakoorma aluspuu(d)'
● soome kalikka 'kaigas, kepp, pulk'
isuri kalikka 'kaigas, kepp, pulk'
Aunuse karjala kaľikku, kaľikko 'kaigas, kepp, pulk'
vepsa kali̮ine 'kaigas, kepp, pulk'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnas kalu. Teisalt võivad tüve läänemeresoome vasted olla liivi kaļ 'veerispuu', soome kalju 'veerispuu; kiilas, paljas; kiilasjää', karjala kaljama 'kiilasjää' ja vepsa kaľľak 'puujupp', nendega kokkukuulumist toetab murretest registreeritud omastavavorm kalju. Sel juhul võib olla germaani laen, ← alggermaani *χālⁱja-z, mille vaste on vanaülemsaksa hāli 'sile, libe', või balti laen, ← balti *galja- 'libe', mille vaste on läti gāle 'õhuke jääkoorik, sulamata jääraas'. Vt ka kalev1.

kammits : kammitsa : kammitsat 'liikumist takistav seade hobuse vm looma jalgade küljes'; mrd 'kinnitusvahend (kalapüünisel, harkadral)'
◊ kammeljas
← balti
leedu kampas 'nurk'
läti kampis 'kaelaraud; kõver puu'
● vadja kammittsa 'kammits'
soome kammitsa 'kammits'; mrd 'valesti seotud lõimelõng; kokku seotud paar saunavihtu'; kampi 'vänt'; mrd 'käepide (nt sirbil, vikatil); sirp'
isuri kammitsa 'kammits; veel mitte kõndiva lapse liikumist takistav seade'
Aunuse karjala kampičču, kammičču 'kokku seotud paar vihtu v vihke; raudkonks (kahest puust uuristatud paadi poolte ühendamiseks)'
? vepsa kambič 'tugipuu'
Laentüvele on lisatud läänemeresoome liide -ts(a). Tuletusliiteta tüvi esineb iseseisva sõnana vaid soome keeles (kampi). kammeljas on samuti läänemeresoome tuletis sellest tüvest. On ka oletatud, et tüvi on slaavi laen, ← tüvi, mille vaste on serbia kàmba 'ikke osa, mis pannakse härjale ümber kaela', või germaani laen, ← alggermaani *kamp-, mille vaste on saksa mrd kamp 'puu, mis pannakse sigadele kaela (tarast läbi ronimise takistamiseks)'.

kang1 : kangi : kangi 'tugev metallvarb v puulatt millegi üles- v lahtikangutamiseks; hoob; piklik kõva tomp mingit ainet'
◊ kange
● liivi kanktõ 'kange, jäik, paindumatu; tihedalt kinni või pingule tõmmatud'
vadja kankõa 'kange, jäik, paindumatu; tihe, paks (toidu kohta)'
soome kanki 'kang, tugev varb; teivas, varras; vinn; piklik kõva metallitomp'; kankea 'kange, jäik, paindumatu'; van kirjak 'karm, vali'
isuri kangi 'teivas, kang'; kankia 'kange, jäik, paindumatu; tugev (tuule kohta)'
Aunuse karjala kangi '(hrl puust) kang, teivas, latt; karuoda; seebikang'
lüüdi kang(i) 'kang (palkide veeretamiseks, tõstmiseks)'
vepsa kanģ 'kang (palkide veeretamiseks, tõstmiseks)'; kanged 'kange, jäik, paindumatu; kohmakas'
? ersa kaŋkstomoms 'jäigastuma, kangestuma, tarduma'
Läänemeresoome või läänemeresoome-mordva tüvi. Vt ka kõngema.

kannel : kandle : kannelt 'trapetsikujulise puust kõlakastiga sõrmedega mängitav Läänemeremaade rahvuslik keelpill'
? ← balti
leedu kanklės (mitm) 'kannel'
läti kokle 'kannel'
● liivi kāndal, kāndla 'kannel'
vadja kannõl, kannõla, kantõlõ 'kannel'
soome kantele, kannel 'kannel'
isuri kannel 'kannel'
Aunuse karjala kandeleh 'kannel'
lüüdi kandale͔h, kande͔le͔h 'kannel'
vepsa kandel 'kannel'
On ka oletatud, et sõna on läänemeresoome tuletis kas tüvest kaas või kand, balti sõna oleks sel juhul läänemeresoome keeltest laenatud. Veel on oletatud, et sõna on slaavi laen, ← algslaavi *gondtlĭ, mille vaste on vene gúsli 'gusli, kandletaoline vene rahvapill'.

karp2 : karbi : karpi 'väike madalavõitu hrl kaanega kastike; limuste lubikoda'
? ← alamsaksa karpe 'puust kast'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi karp(p), karrp 'karp, toos, laegas, pütt' ning tõenäoliselt ka liivi kärp 'puust kastike, karp', vadja karppi 'karp, toos', soome mrd karppi 'karp; palksõrestik' ja isuri karppi, karppa 'karp'.

kere : kere : keret 'keha keskosa, keha ilma pea ja jäsemeteta; liiklusvahendi, hoone, eseme vms keskne osa'
● liivi kȯ’r 'ring, sõõr'
vadja tšeri 'sõela (lai puust) kere, võru'
soome mrd keri, kere '(vaka, karbi, sõela, vokiratta) raam (serv, külg); vakk; suusakepi rõngas; tapetud looma kere'
udmurdi mrd kuri̮ 'vaskrõngas'
komi mrd kor '(sõela, korvi) raam'
ungari körül 'ümber; ümbruses, läheduses; ringis, paiku'
Soome-ugri tüvi.

klibu : klibu : klibu 'lapikud kivikesed (hrl purdsete); miski väike, väärtusetu, tühine'; mrd 'võrguujuk (hrl puust)'
← eestirootsi klıb̌ω 'võrgukäba'

klots : klotsi : klotsi 'puupakuke; väike puust tahukas'
○ lots, klöts
← saksa Klotz 'puupakk, puunott, klots'

koukima : koukida : kougin 'kusagilt, millegi seest, vahelt, hulgast välja tõmbama, sealt otsides esile tooma; välja urgitsema'
● vadja koukku 'puust ahjuroop'
isuri koukku 'puust ahjuroop'
Aunuse karjala koukku 'ahjuroop'
lüüdi kouk 'ahjuroop'
vepsa kuu̮k, kouk 'konks; ahjuroop'
Läänemeresoome tüvi.

krapp : krapi : krappi 'puust karjakell'; kõnek 'raadio, valjuhääldi'
● soome van rappu 'puust karjakell'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas rabisema.

kumm3 : kummi : kummi 'ühest puust õõnestatud anum'; mrd 'sump'
← alamsaksa kumme 'ümmargune, sügav anum'

kupp1 : kupu : kuppu 'muhk, kubel; nupp'; mrd 'võrgutähis'
● soome kuppa 'süüfilis, luues'; mrd 'paise, muhk'; mrd kuppi, kuppu 'õngekork', kupukka 'vesiroos'
isuri kuppu 'puust võrgumärk'
karjala kuppa 'võrgumärk'
ersa kopa 'häbemekink; selg; paise; pahk'
mokša kopa 'selg; paise, koeranael'
? ungari hupolyag 'vill, paise'
Läänemeresoome-mordva või koguni soome-ugri tüvi. Vt ka kupar, kupp2, kuppama.

kurn3 : kurni : kurni 'meeste viskemängu pulk'; mrd 'puust ketas v kera'
Tundmatu päritoluga tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kurn 'puust kera v silinder'.

kärr : kärri : kärri 'puust mürariist, käristi' kärisema

lahk : lahu : lahku '(pikk kitsas) vahekoht'; van 'erinevus'
◊ lahas, lahkuma
? ← alggermaani *slaǥ-
vanaislandi slagr 'löök, hoop'
keskülemsaksa slage 'löök, hoop; metsaraie'
? ← alggermaani *slaχō
vanaislandi slá 'latt, (põik)tala'
vanarootsi slā 'puust riiv, kang'
● liivi lō’gõ 'tugevasti valutada; lõhki minna, lõhestuda'
vadja lahko 'raie-, puupakk; äraraiutud jupp [?]'
soome mrd la(a)hko 'plank'
Aunuse karjala lahko 'pikk pooleks löödud pakk; põrandalaud'
lüüdi lahk 'tala; plank (laes, põrandas)'
vepsa lahk 'põrandalaud; paks plank'
Vt ka lahti, lohk, lõhkema.

laud : laua : lauda 'saematerjal; mööbliese'
? ← balti
leedu plautas '(sauna)lava; mesipuu lennulaud'
läti plauts 'seinariiul'
? ← alggermaani *flauþ-, *flaut-
vanaislandi fleyðr 'katusekonstruktsiooni ristpalk'
rootsi flöte 'ristpuu üle telje, millele toetub vankrikast; palgiparv; võrguujuk'
norra flauta 'saani, ree ristpuu'
● liivi lōda 'saematerjal; mööbliese'
vadja lauta 'saematerjal; mööbliese'
soome lauta 'saematerjal'
isuri lauda 'saematerjal; mööbliese'
Aunuse karjala laudu 'saematerjal'
lüüdi laud 'saematerjal; (mitm) (sauna)lava; paadi istelaud'
vepsa laud 'saematerjal; mööbliese'
saami luovdi 'nooda v võrgu puust käba'
Isuri vaste võib olla eesti või vadja keelest laenatud. Vt ka laug1, rula.

loogused : looguste : looguseid (mitm) 'kahest kõveraks painutatud puust ja nende vahele põimitud nööridest kandevahend' look

luda : luda : luda 'kiilja otsaga luust v puust tööriist tohu- ja niinetöödeks'
● soome mrd luta 'lõhestatud vits, millega kinnitatakse tohust torbiku painutatud nurgad; vahend tohutöödeks; pajukoore riba'
isuri luta 'vasika sääreluust vahend pajukoore rebimiseks'
karjala luta 'painduvast vitsast lõhestatud võru vikatitera kinnitamiseks, viha sidumiseks vms; pulk, millega kinnitatakse nt tohust nõu nurgad'
lüüdi luda 'vikati võru; reepaju otsi üksteisega ühendav toominga koorest tehtud põigiti side'
saami lohti 'kiil, (puit)vai'
Läänemeresoome-saami tüvi. Vt ka luga.

lännik : länniku : lännikut 'pealt laienev väikeste kõrvadega ning sangkaanega puunõu piima, või, silkude vm hoidmiseks ja kaasavõtmiseks; (plekk)anum, mannerg'
← balti
leedu lenta 'laud; tahvel'
● vadja lännikko 'lännik, pütt; astja, tünn'
soome mrd lännikkö 'madal puust piimanõu'
isuri lännikko 'puupütt'
Eesti keelest on laenatud vene mrd ljánik 'suur puuvaagen'.

mold : molli : moldi '(lühike) küna'
○ moll
← alamsaksa molde, molle 'küna, mold, pikergune puunõu'
Eesti keelest on laenatud soome mrd molti 'puust soola purustamise nõu, kala rookimise nõu, küna', vadja molti 'pohemold' ja eestirootsi måld 'väike küna, puuküna sigade söötmiseks'.

nikerdama : nikerdada : nikerdan 'terariista abil puusse vm materjalisse mustrit jne lõikama, puust vm materjalist mingit eset välja lõikama'
○ nikeldama
← alamsaksa snickern 'naljaviluks lõikama, nikerdama'
← saksa schnickern 'naljaviluks lõikama, nikerdama'

nuust : nuusti : nuusti 'väike kokkukeeratud v -surutud kimp, tuust; nutsak'
● liivi nūšt 'kimp, tuust'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi nūsk 'peotäis, salk, tutt; punt, sületäis' (← nuustak(as)).

pada2 : paja : pada 'kumerapõhjaline lahtisel tulel kasutatav malmist v rauast keedunõu; üldisemalt (tulel kasutatav) keedunõu, (suur) pott'
● liivi padā 'keedunõu'
vadja pata 'savipott; malmpott'
soome pata 'pada, pott'
isuri pada 'savianum, -pott; malmpott'
Aunuse karjala pada 'savipott; malmpott'
lüüdi pada 'savianum, -pott; malmpott'
vepsa pada 'savipott; malmpott'
mari pod 'pott, katel'
handi put 'malmpott, katel'
mansi pūt 'malmpott, katel'
ungari fazék 'pada'
On oletatud, et tüvi võib olla vana laen, ← indoeuroopa tüvi, mille vasted on nt vanainglise pott 'pott', alamsaksa pot 'pott', armeenia poytn 'pott' (selle tüve alamsaksa vaste on laenatud sõnas pott), või ← indoeuroopa *pēdo- 'anum', mille vaste on nt leedu puodas 'pott, pada'. Võib olla vana rändsõna. Teise, vähem usutava seletuse kohaselt on pada vana tuletis tüvest puu, sest esimesed pajad tehti puust. Vt ka pada3, padu1.