[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

rääbakas : rääbaka : rääbakat 'katkutud, räsitud; armetu; selline olend v ese'
● soome mrd rääpäkkä 'põdur, nõrk, abitu'; rääpäle 'kalts, räbal; armetu olend, niru'
Aunuse karjala reäpäkkö, reäpäkkä 'liiga pehme, vedel, mäda', reäbäleh 'lapseniru, -rääbakas'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas räbal. Vt ka rääbis.