[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

rahke : rahke : rahket mrd 'poolkeenud, pooltoores, poolkõva'
On oletatud, et võib olla sama tüvi mis murdesõnas rahk 'rähk, sõmer, kruus', see tüvi on rahu1 variant. Teise arvamuse järgi võib tüvi olla sama mis murdesõnas rahk 'rähm; hallitus; puust mahla järel erituv valkjas vedelik', see tüvi on tõenäoliselt germaani laen, ← alggermaani *dragjō, mille vasted on vanaislandi dregg 'sade, sete; mustus' ja rootsi drägg 'pära, sade, sete', teiste läänemeresoome keelte vasted on vadja rahka 'kohupiim', soome rahka 'kohupiim; turvas, turbasammal, turbaraba; kärn, koorik; sade'; mrd 'soolakiht; vaht; higi', isuri rahka 'kohupiim', karjala rahka 'kohupiim' ja vepsa rahk 'kohupiim'. Kolmandaks on tähendust arvestades oletatud, et võib olla variant murdesõnast raage 'pooltoores', mis on tuletis tüvest raag-2.

rohke : rohke : rohket 'rikkalik, arvukas, ohter'; van 'rikkalikult andev, helde'; mrd 'julge'
? ← alggermaani *wraskwa-
vanaislandi rǫsk-r 'julge, energiline, korralik, tubli'
islandi röskur 'kiire, energiline'
● vadja rohkõa 'julge, vapper', rohkõapi 'rohkem; enamasti', rõhgaa 'väga; väga palju; kõvasti, valjusti; tõhusalt'
soome rohkea 'julge, kartmatu, vapper; rohke'
isuri rohkia 'julge'; rohkiaamb 'rohkem'
Aunuse karjala rohkei 'julge; osav, tragi, hakkaja; rohke'
Oletatud laenu on raske täpsemalt dateerida, tegemist võib olla ka noorema, skandinaavia laenuga.

rähk : räha : rähka 'teravate servadega kivikillud'; mrd 'rähm'
● soome mrd rähkä 'rähm; logu, kolakas'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedased tüved on nt rihk, rühk, rähm.

rähn : rähni : rähni 'tugeva peitelja noka, vetruva saba ja ronijalgadega puistulind (Picus)'
● soome van srmt rähni, röhni, rähmi 'roherähn'
Tõenäoliselt tüve -näär2 varasemast kujust *närhi häälikute ümberpaiknemise teel tekkinud variant. Soome vaste võib olla osaliselt eesti keelest laenatud. Teise arvamuse järgi samasuguste häälikute erisuguseks muutumise teel tekkinud variant läänemeresoome-permi tüvest, mille vasted on murdesõna hähn 'rähn' ning liivi ē'ņ(õz) 'kirjurähn', soome mrd hähnä 'rähn', saami čáihni 'rähn', mari šište 'rähn', udmurdi śiź 'rähn' ja komi śiź 'rähn'. Võimalik, et tüved on omavahel segunenud.