[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

räpp : räpa : räppa 'mustus, saast, kõnts'
◊ räpakas2, räpped
● liivi räpā 'jälg; mustus'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Teistes läänemeresoome keeltes esineb lähedane tüvi, mille vasted on soome rappio 'allakäik, langus, lagunemine, mandumine, laostumine, taandareng' ja karjala rappivo 'risu, logu, näru; untsusolek, läbiolek'. Vt ka repetama ja räpakas1.