[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

räsa : räsa : räsa 'ristpulk varre otsas (ka käepidemena), kark, näsa; viltuolek'
◊ räsama
● ? soome van srmt räsä 'lohakalt, halvasti koheldud ese; ebaühtlus, ebatasasus'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades rässakas ja rasima. Vt ka räsima.