[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

rõuk1 : rõugu : rõuku 'heina, vilja, põhu vms kuivatamiseks tehtav sisetoestikuga kuhilas'
○ kirderanniku rouk, roukku
← algskandinaavia *χrauka-z
vanaislandi hraukr 'koonusekujuline kuhi'
rootsi mrd rök 'viljarõuk'
● vadja rõukko, rõukku 'vilja-, heinarõuk, piklik virn; ohvrikivihunnik'
soome roukkio 'hunnik', mrd roukko 'jääkuhi, rüsi; hunnik, kuhi', roukku 'jääpank; lehtpuuokste v langetatud lehtpuude hunnik'
isuri roukko 'väike heinasaad'
Aunuse karjala roukku '(jää-, kivi)hunnik, kuhi'
vepsa rouk 'õlekuhi'
On arvatud, et osaliselt segunenud tüvega rõuk2.

rõuk2 : rõugu : rõuku 'vankrikorvi püstne külgtugi'
○ kirderanniku rouk
● ? soome roukku 'tööreele koorma toeks pandav põikpalk'; mrd 'vits, millega kinnitatakse ree külgpuu'
Võib olla läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud läti mrd rauka '(vankri)rõuk; pulk, tikk'. Vt ka rõuk1.