[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

haav : haava : haava 'naha v limaskesta ning nende aluste kudede mehaaniline vigastus'
◊ haaval
← alggermaani *χawwa-
rootsi hugg 'hoop, löök; hammustus; valuhoog, torge, piste'
saksa van Hau 'hoop, löök'
● liivi ōv 'haav; haavaarm'
vadja aava 'haav'
soome haava 'haav'; tällä haavaa 'sedakorda'
isuri haava 'haav'; haavallaa 'korraga'
karjala hoava 'haav'
Tähendusest ’löök’ on kujunenud tähendused ’haav’ ja ’kord’. Näiteid niisuguse tähendusmuutuse kohta on ka teistes keeltes, nt vene raz 'kord', razit’ 'lööma, raiuma'. Vt ka hoop.

kopsakas : kopsaka : kopsakat 'üsna suur, rammus, tugev' kopsima

krehvtine : krehvtise : krehvtist 'kange, teravamaitseline'
← saksa kräftig 'tugev; toitev, rammus'
Laenu muganemisel on saksa liide asendatud ne-liitega.

matt3 : mati : matti 'tuhm, läiketu'
← saksa matt 'nõrk, rammetu; tuhm, läiketu; ähmane'

priske : priske : prisket 'vormikalt täidlane, tüse'; van 'elujõuline'; kõnek 'suur, tõhus, rikkalik, tugev, tubli'
○ (p)risk
← alamsaksa vrisch 'noor, värske, rõõmus'
Eesti keelest on laenatud vadja priski 'priske, tüse, rammus' ja isuri priski 'priske'. Laenatud on ka alamsaksa tüve teine variant, värske.

põrm : põrmu : põrmu 'pihu, peenike puru, kõdu; (vaimulikus ning sellest lähtunud kõnepruugis:) muld, mullapõu, maapind, selle tolm; surnukeha; väga väike hulk'
← balti *berma-
leedu berti 'puistama, välja raputama', bėrimas 'raputus, puistamine; tuulamine'
läti bert 'raputama, puistama', berums 'puistamise tulemus'
● liivi põrm 'tolm'
vadja põrmu 'põrm, kübe; keretäis'
Vt ka põrand, põrnikas.

ramb : ramma : ramba 'rammetu, nõrk, jõuetu; tiine, rase'
○ kirderanniku ramba
← balti *ramba-
leedu rambus 'nüri, loid, laisk, liikumatu, kohmakas', rambėti 'laisaks muutuma, ennast vähe liigutama'
● vadja rampa 'lonkur, lombakas; katkine, lõhkine, rebenenud'
soome rampa 'vigane, invaliid; lonkur, lombakas'
isuri ramba 'lonkur, lombakas'
Aunuse karjala rambu 'lonkur, lombakas'
lüüdi ramb(e͔) 'lonkur, lombakas'
vepsa ramb 'lonkur, lombakas'
saami rábbi 'korjus, raibe'
On peetud ka skandinaavia laenuks, ← algskandinaavia *krampa- 'kõverdunud', mille vaste on rootsi krämpa 'häda, tõbi'. Saami vaste võib olla läänemeresoome keeltest laenatud.

rauge : rauge : rauget '(lõtvunult, väsinult) loid, roidunud, jõuetu, rammetu'
● vadja raugõta 'loiuks v lõdvaks v tühjaks jääda [?]'
soome raukea 'väsinud, roidunud, loid, jõuetu; unine, uimane; lõtv'; mrd 'väsitav, roiutav (ilma kohta); raske, raskesti liigutatav'
karjala raukie 'rammestunud, loid; unine, uimane olek'
On arvatud, et tuletis samast tüvest, mis sõnas rauk.

sage : sageda : sagedat 'tihedasti toimuv v esinev'; mrd 'paks'
● liivi sa’gdõ 'tihe'
vadja sakõa, sakka(a), sakkia 'sage; tihe'
soome sakea 'paks; tihe, tihke; veniv; püdel'
isuri sakkiia 'tihe, paks; kõva (vihm)'
Aunuse karjala sagei 'tihe, paks; rammus'
lüüdi saged 'tihe, paks; madal (hääl)'
vepsa saged 'tihe, paks'
saami suohkat 'tihe, paks'
? mari šuko 'palju'
komi suk 'tihe, paks; sade, pära'
Läänemeresoome-permi tüvi.

sile : sileda : siledat '(täiesti) tasane, ilma väljaulatuvate osade ja konarusteta; kortsudeta; sirge; hästi toidetud, rammus; kena, hoolitsetud'
● liivi silāstõ 'silitada, paitada; siluda'
vadja siliä 'sile, libe'
soome sileä 'sile, libe; tasane'
isuri silliiä 'sile'
Aunuse karjala siľei 'sile, tasane; paljas, lage, taimedeta'
lüüdi siľed 'sile, oksata'
vepsa siľed 'sile'
saami čallat '(sarvi) lihvida, (sarvedelt nahka) hõõruda, nühkida'
? neenetsi śelǝ- 'maha tulema (naha kohta sarvedel)'
Läänemeresoome-saami või uurali tüvi.

torm : tormi : tormi 'väga tugev tuul'; piltl 'võimas käärimine, möll, äge rahutus v rahulolematus'; van 'otsustav lähivõitlusega üldpealetung'
◊ tormutama
← alamsaksa storm 'torm, maru; tormakus, ägedus, taltsutamatus; äge rünnak'
Eesti keelest on laenatud vadja tormi 'torm, maru' ja isuri tormi 'torm, maru'.

tusk : tusa : tuska 'meelehärm, meelepaha, paha tuju, äng; lühiajaline (kuum) hoog'
← vanavene tŭska 'mure, kurbus, vaev; rahutus, ärevus'
● vadja tuska 'mure; kurbus; meelehärm, paha tuju; häbi; murelik, murerohke; kurb; tusane'
soome tuska 'valu; vaev, kannatus, ahistus; häda, raskus, pahandus'
isuri tuska 'vaev, kannatus, häda, mure'
Aunuse karjala tusku 'vaev, kannatus, häda, mure; valu'
lüüdi tusk 'vaev, kannatus, häda, mure; valu'
vepsa tusk 'kurbus, mure; igavus'

väsima : väsida : väsin 'töö, pingutuse vms tõttu kehaliselt v vaimselt jõuetuks v rammetuks jääma, vaevatuks muutuma'
○ lõunaeesti väsümä, kirderanniku väsümä
← alggermaani *wǣsia-
islandi væsa 'raskusi üle elama'
norra vaas 'tormikahjustus'
● liivi vä’zzõ 'väsida'
vadja väsüä 'väsida'
soome väsyä 'väsida; tüdida'
isuri vässüüä 'väsida'
Aunuse karjala väzüö 'väsida'
lüüdi väzüdä 'väsida'
vepsa väzda 'väsida'
saami viessat 'väsida'

ähm2 : ähmi : ähmi 'ärevus, rahutus'
On arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi. Eesti keelest võib olla laenatud soome van ähmä 'meelepaha'.