[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kõrend : kõrendi : kõrendit 'ritv, pikk rõhtpuu; pikk kõhn, vibalik inimene'; mrd 'vesikiil; (mitm) kaelkoogud'
● vadja kõrõta 'kaelkoogud', kõrõ '(vesi)kiil'
soome korento 'kandepuu, kaelkoogud; latt, ritv; kiil (putukas)'
isuri korenda 'kaelkoogud'
Aunuse karjala korendo 'kaelkoogud'
lüüdi korendo 'kaelkoogud'
vepsa kore͔nd 'kaelkoogud; kepp, mille abil loputatakse pesu'
Võib olla tuletis samast tüvest, mis sõnas kõre1.

penn : penni : penni 'sarikapaari ühendav rõhtpuu; kanaõrs'
○ pend
? ← alamsaksa bent 'nöör, (tünni)vits'
? ← rootsi spänne 'pannal, haak, sõlg; katusesarikate v laevakaarte paar, ühendav palk jms'
On ka arvatud, et võib olla eestirootsi laen, ← eestirootsi spänne 'pannal, haak, sõlg; kaldpuu väraval', kuid eesti sõna laia murdeleviku tõttu on see vähem tõenäoline.

poom1 : poomi : poomi 'laeva masti tagaküljel paiknev rõhtpuu purje alumise serva väljasirutamiseks; puust võimlemisriist tasakaaluharjutusteks'; van 'pakk v pikk puu töövahendina v seadeldise osana'
◊ poom-2
← alamsaksa bōm 'puu; tõkkepuu; tulepuu; hoob'
Liitsõna poomvill laenamisel on teine osis tõenäoliselt tõlgitud, ← alamsaksa bōmwulle 'puuvill' ( wulle 'vill')

raa : raa : raad 'keskkohast liikuvalt purjelaeva masti v tengi külge kinnitatud rõhtpuu'
← alamsaksa rā '(purje)raa'
← saksa Rah, Rahe '(purje)raa'
Varem on laenatud tüve alggermaani vaste, raag1.

õrs : õrre : õrt 'katuse all olev rõhtne tugipuu; rõhtpuu, kus kanad käivad magamas'
○ lõunaeesti ors, kirderanniku ors
← balti
leedu ardas 'pars, linakuivatuspuu'
läti ārds 'pars, vilja- v linakuivatuspuu'
● liivi vȯŗž 'teivas, vai; ritv, õrs'
vadja õrsi 'katuse all olev rõhtne tugipuu; kanaõrs'
soome orsi 'roovtala, pikitala; palk; kanaõrs'
isuri ors 'roovtala; palk'
Aunuse karjala orzi 'riiulina kasutatav pikipalk'
lüüdi orž, orzi 'roovtala; pars, peenike latt'
vepsa orź 'peenike latt; roovtala'