[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kärme : kärme : kärmet 'nobe, väle'
● soome mrd kärmeä 'terav; kiire'
Läänemeresoome tüvi. Võimalik, et sõna on tuletis saarte murdes säilinud sõnast kärm, kärv 'madu'. See tüvi on balti laen tüvest, mille vasted on leedu kirminas 'uss' ja läti cirmenis 'vastne, tõuk, uss', teiste läänemeresoome keelte vasted on liivi kīermõz 'toonesepa vastne', soome käärme 'uss, madu', isuri käärme 'madu', Aunuse karjala keärmiz 'rukki õied', karjala keärmis 'uss, madu', lüüdi kiärmeh '(rukki, vee) õitsemine'.

näkileib : näkileiva : näkileiba 'pärmiga kergitatud rukki- v nisujahutaignast küpsetatud õhuke kuiv leib, kuivikleib'
← soome näkkileipä 'näkileib, kuivikleib'
Sõna on kirjakeeles kasutusele võetud 20. sajandi teisel poolel. Soome sõna on osaline tõlkelaen rootsi keelest, ← rootsi knäckebröd 'kuivikleib' (esiosis laenatud, teine tõlgitud).

rauts : rautsi : rautsi 'lühikese varrega vikat peamiselt rukki niitmiseks'
○ eeroots, iruts, eenroots, rauks, räuts, räuks
← läti mrd vinruoce 'lühikese varrega vikat'
← läti mrd ieruoce 'lühikese ühekäevikati käepide', ieruocis 'rukkirauts'
Laenu muganemisel on laenuallika algusosa ära jäetud (selle jälgi on näha murdevariantides), sõna häälikulist kuju on võinud mõjutada rahvaetümoloogiline seostamine tüvega raud.

rukis : rukki : rukist 'kõrreline kultuurtaim, mille teradest tehakse leivajahu (Secale cereale)'
← alggermaani *rugiz
vanaislandi rugr 'rukis'
rootsi råg 'rukis'
← balti
leedu rugys 'rukis'
läti rudzis 'rukis'
preisi rug(g)is 'rukkitera'
● liivi ri’ggõz 'rukis'
vadja rüis, ruis 'rukis'
soome ruis 'rukis'
isuri ruis 'rukis'
Aunuse karjala ruiš 'rukis'
lüüdi rugiž 'rukis'
vepsa rugiž 'rukis'

õis1 : õie : õit 'katteseemnetaime erksavärviline sugulise paljunemise organ'
◊ õile, õilis, õitsema
← balti
leedu žiedas 'õis'; žiedėti 'õitsema; hallitama'
läti zieds 'õis'; ziedēt 'õitsema; hallitama'
● liivi ēdrikšõ 'õitseda'; ēdrõm 'õis'
vadja eďďittsää 'õitseda (peamiselt rukki kohta)'; eďďõlmo 'õietolm'
soome van heitiä 'õitseda (teravilja kohta)'; hedelmä 'vili; puuvili'
vepsa heiditä 'õitseda (lina ja teravilja kohta)'
õitsema on tuletis, < *heiδ-itse- ja samuti õile, tõenäoliselt ‹ *heiδ-elmä. õilis (tuletis sõnast õile) võeti kirjakeeles keeleuuenduse ajal kasutusele uues tähenduses, sest selle vastena oli eesti rahvalaulu saksakeelses tõlkes ekslikult kasutatud sõna edel 'üllas, õilis'. Vt ka heie, äitse ja äiakas.

õlg2 : õle : õlge (hrl mitm) 'rukki, nisu vm teravilja kõrred'
○ lõunaeesti olg, kirderanniku olg
● liivi vȯļg 'õlg'
vadja õltši 'õlg, õled'
soome olki 'õlg, õlekõrs'
isuri olgi 'õlg, õlekõrs'
Aunuse karjala olgi 'õlg, õled'
lüüdi oľg(i) 'õlg, õled'
vepsa oľg 'õlg, õled'
ersa olgo 'õlg, õled'
Läänemeresoome-mordva tüvi.