[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf) • @arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 artiklit

arvama : arvata : arvan 'tõenäoseks v usutavaks pidama, mõtlema, oletama, teatud seisukohal olema; kellekski, millekski v mingisuguseks pidama; määrama v suunama; olulise teguri v asjaoluna silmas pidama; mõistatama' aru1
● liivi arrõ 'arvata, mõtelda, oletada'
vadja arvata 'ära arvata, mõistatada; aru saada; mõtelda, arvata; teada saada'
soome arvata 'ära arvata, mõistatada; oletada; hinnata, arvestada; söandada'
isuri arvada 'ära arvata; hinnata; aru saada; seletada; arvestada, arvutada'
Aunuse karjala arvata 'ära arvata, mõistatada; ette aimata v arvata'
lüüdi arvata '(ära) arvata'

paiskama : paisata : paiskan 'hooga heitma, viskama v tõukama; kedagi v midagi suures koguses kuhugi toimetama, suunama; teravat, ägedat hooga (välja) ütlema'
● soome paiskata 'paisata, visata, heita'
karjala paiskata 'heita, ümber lükata, lüüa'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Karjala vaste võib olla soome keelest laenatud.

rihtima : rihtida : rihin 'loodi seadma; vajalikku asendisse v suunda seadma, sihtima; reguleerima; nürinenud metallilõikeriistade lõikevõimet taastama; kõverust, mõlke ja lainelisust kõrvaldama, õgvendama; vahtima, passima'
○ rehtima
← saksa richten 'seadma; pöörama; juhtima, suunama, sihtima; reguleerima, õigeks v korda seadma; sirgeks v püsti ajama; õigust (v kohut) mõistma; süüdi (v hukka) mõistma'

riit : riida : riita 'püsttugede vahele korrapäraselt laotud küttepuude virn, pinu; muu korrapärane virn'; mrd 'rida'
← balti *reita
leedu mrd rieta (kesksõna) 'riita laotud, virna pandud', rieti '(puid) riita laduma'
● liivi rīţ 'rida, riit, virn'
vadja riitta 'riit, virn'
soome riitta 'riit, kuhi'
On ka oletatud, et tüvi on skandinaavia laen, ← algskandinaavia *rīt(t)a, mille vaste on rootsi mrd rīt(a) 'püstitama, püsti ajama; ulatama; suunama'. Eesti või liivi keelest on laenatud läti mrd rīte 'puuriit; tapuaed, humalaaed'.

saatma : saata : saadan 'kellegagi (v millegagi) liikumisel kaasas olema, kaasas käima, kaasa minema; kedagi (v midagi) mingil eesmärgil, otstarbel, põhjusel kuhugi suunama, lähetama, mingisse olukorda ajama vms; virutama, viskama, heitma, lööma; (aja kohta:) veetma' saama

tooma : tuua : toon 'midagi v kedagi kusagilt kaugemalt kellelegi v kuhugi lähemale toimetama; (kusagilt) välja võtma v tõmbama, (kedagi v midagi) ilmsiks v avalikuks tegema; juhtima, suunama; avaldama, esitama; midagi tagajärjena esile kutsuma, mingit seisundit põhjustama; andma; sünnitama, poegima'
? ← indoeuroopa *doh3-
vanaindia dádāti (oleviku ains 3P) 'annab'
leedu duoti 'andma'
● liivi tūodõ 'kaugemalt lähemale toimetada'
vadja tuvva 'kaugemalt lähemale toimetada; sünnitada, poegida'
soome tuoda 'kaugemalt lähemale toimetada; juhtida, suunata; esile tuua, tõstatada; tagajärjena esile kutsuda, põhjustada'
isuri toovva 'kaugemalt lähemale toimetada; sünnitada, poegida'
Aunuse karjala tuvva 'kaugemalt lähemale toimetada; kaasa tuua, põhjustada; juhtida, viia; anda, juhtuda lasta (jumala kohta)'
lüüdi tuoda 'kaugemalt lähemale toimetada; sünnitada, poegida'
vepsa toda 'kaugemalt lähemale toimetada; sünnitada, poegida'
lõunasaami doekedh 'müüa'
ersa tujems 'kaugemalt lähemale toimetama'
mokša tujǝms 'kaugemalt lähemale toimetama'
handi tu- 'tooma, viima'
mansi tūl- 'kaugemalt lähemale toimetama'
? ungari tojik 'munema'
neenetsi ta- 'kaugemalt lähemale toimetama; andma'
eenetsi ta- 'kaugemalt lähemale toimetama; andma'
nganassaani tǝtu- 'kaugemalt lähemale toimetama'
sölkupi tat- 'kaugemalt lähemale toimetama'
kamassi tet-, det- 'kaugemalt lähemale toimetama; andma'
Ungari vaste on kaheldav tähenduserinevuse tõttu. Vt ka toim ja tootma.

ungur : ungru : ungrut mrd 'kohitseja, ruunaja'
← saksa Ungar 'ungarlane'
Tähendus on muutunud, sest ruunajad ja kohitsejad olid sageli Ungarist pärit.

vaatama : vaadata : vaatan 'oma silmi, pilku millelegi v kellelegi suunama, silmadega jälgima' valvama

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur