[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

sõim : sõime : sõime 'piklik (jalgadel) kast, salv v alus, millesse pannakse loomadele kuivsööt; kuni kolmeaastastele lastele hoidu ja arendust võimaldav asutus'
○ kirderanniku soime
● vadja sõimi '(sööda)sõim'
soome mrd soimi '(hobuste) söödanõu'
isuri seimi, soima, soimi 'hobuse või lehma söödaküna'
Aunuse karjala soimi 'söödaküna, sõim'
lüüdi soim(i) 'sõim, heinakorv'
Võib olla vana tuletis sööma tüvest.