[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

sööma : süüa : söön 'midagi toiduks tarvitades suhu võtma, mäluma ja alla neelama, eine(s)tama'
◊ sööbima, sööstma, sööt, söövitama, süst, süstima
● liivi sīedõ 'süüa'
vadja süvvä 'süüa'
soome syödä 'süüa'
isuri söövvä 'süüa'
Aunuse karjala süvvä 'süüa'
lüüdi šüödä 'süüa'
vepsa söda 'süüa'
ersa śevems 'sööma'
mokša śivəms 'sööma'
? udmurdi śini̮ 'sööma'
? komi śojni̮ 'sööma'
handi le-, li- 'sööma; jooma; valutama; vahekorras olema'
mansi tē-, tāj- 'sööma; põlema'
ungari eszik 'sööma'
Soome-ugri tüvi. sööstma on vana enesekohane tuletis. Sõnades süst ja süstima on kirjakeeles kasutusele võetud selle tuletise murdevariant. Tuletis sööbima võib olla ka laenatud, ← soome syöpyä 'läbi kuluda, sööbida'. Eesti keelest on laenatud läti mrd suimit 'ahnelt sööma'. Vt ka sõim.