[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

auk : augu : auku 'ava pinnast, esemest vm läbi; süvend; tühik, lünk'
● liivi ouk 'auk, süvend'
vadja aukko 'auk, avaus; õõs, süvend, lohk'
soome aukko 'auk; avaus; lünk, tühimik'
isuri aukku 'auk; avaus'
karjala aukko 'madal metsamaa; auk'
Tõenäoliselt tuletis samast tüvest mis sõnas avama.

haud : haua : hauda 'koht surnu matmiseks, enamasti maasse kaevatud süvend; kalmuküngas'
← alggermaani *sauþaz
alamsaksa sōt 'allikas, kaev'
vanainglise sēaþ 'auk; kaev; lomp'
gotlandi sauþr 'kaev'
● liivi ōda 'haud; pesa'
vadja auta 'auk, urg; hauakoht jões; haud'
soome hauta 'haud; hauakoht jões v meres'; mrd 'maasse kaevatud augus küpsetatud roog, hautis'
isuri hauda 'auk; haud; hauakoht meres'
Aunuse karjala haudu 'auk, nõgu; lohk, mõlk'
lüüdi haud 'haud; auk, süvend'
vepsa haud 'auk'
Vt ka hauduma.

jõgi : jõe : jõge 'looduslik vooluvesi, mis maapinna kallakuse tõttu voolab püsivalt tema enese kujundatud süvendis'
● liivi jo’ug 'jõgi'
vadja jõtši 'jõgi'
soome joki 'jõgi'
isuri jogi 'jõgi'
Aunuse karjala jogi 'jõgi'
lüüdi ďogi 'jõgi'
vepsa jogi 'jõgi'
saami johka 'jõgi'
ersa Jov (Mokša jõgi)
komi ju 'jõgi'
ungari van jó (kohanimede lõpuosis)
Soome-ugri tüvi. Sageli esitatud Obi ugri ja samojeedi vasted on tüve juga1 vasted.

jälg : jälje : jälge 'elusolendi, sõiduki või veoki liikumisest (või seismisest) tekkinud märk, rada või süvend maas'
◊ jälle
● vadja jältši 'jälg'
soome jälki 'jälg'; jälleen 'tagasi; jälle'
isuri jälgi 'jälg'; jällee 'tagasi; jälle'
Aunuse karjala jäľgi 'jälg'; jäľľes 'pärast; järel'
lüüdi ďäľg 'jälg'
vepsa jäľg 'jälg'
On arvatud, et eesvokaalne variant tüvest jalg. jälle on arvatavasti määrsõnaks muutunud alaleütleva vorm. Vt ka järg1.

kaevama : kaevata : kaevan 'labidaga süvendit tegema; puskama, sarvedega tõukama'; mrd 'torkima; (välja) õõnestama'
○ lõunaeesti kaibma, kaivma, kirderanniku kaivama
◊ kaev
● liivi kouvõ 'labidaga süvendit teha; puskida'
vadja kaivaa 'labidaga süvendit teha; uuristada; puskida; (kartuleid) võtta; (välja) tuua v võtta v kiskuda, (ära) võtta v rebida'
soome kaivaa 'labidaga süvendit teha; uuristada; maha matta'
isuri kaivaa 'labidaga süvendit teha; (kartuleid) võtta; uuristada; (üles) tõsta, välja kiskuda (nt hobust); eemaldada, välja võtta'
Aunuse karjala kaivua 'labidaga süvendit teha; (kartuleid) võtta; uuristada'
lüüdi kaivada 'labidaga süvendit teha; uuristada, puurida; välja kiskuda'
vepsa ke͔ida, kaida 'labidaga süvendit teha; (kartuleid) võtta; välja võtta, välja tõmmata'
saami goaivut 'ammutada; kaevata, kaapida (lund)'
ersa kajams 'heitma, viskama; kallama; panema, asetama; ära võtma (riideid)'
mokša kajams 'viskama, külvama; kallama; ära võtma (riideid)'
mari kuaš 'labidaga tõstma, kühveldama'
udmurdi kujani̮ 'viskama; (maha) jätma; välja heitma; vallandama; kukutama'
komi kojni̮ 'ammutama, välja valama; üle v täis valama, (peale) loksutama, leili viskama'
ungari hajít 'heitma, viskama'
Soome-ugri tüvi. On ka arvatud, et esitatud ersa, mokša, udmurdi, komi ja ungari vasted on teise päritoluga ning tüve kaugemate sugulaskeelte vasted on (lisaks esitatud saami ja mari vastele) hoopis ersa kojme 'labidas', mokša kajmä 'labidas' ning võib-olla ka neenetsi śíwa 'labidas, kühvel', eenetsi sea 'labidas', nganassaani kaibu 'labidas', kamassi kō 'labidas; aer'.

kand : kanna : kanda 'jalapöia tagumine osa; seda kattev kinga, suka vms osa; millegi tagumine v alumine, hrl kuhugi külge kinnituv osa'
○ kirderanniku kanda
◊ kannikas, kannus
● liivi kūonda '(jala)kand; millegi alumine v tagumine osa'
vadja kanta '(jala-, suka-, jalatsi)kand; tagumine osa; järelejäänud osa, konts; seenejalg'
soome kanta 'alus, tüvi-, kinnitumis-, tagumine osa; (jalatsi) kand; päritolu; seisukoht, suhtumine'
isuri kanda '(jala-, suka-, jalatsi)kand; millegi tagumine v alumine osa; võrgusilma sõlm; põhjus, olukord'
Aunuse karjala kandu 'alus, tüvi-, kinnitumisosa; (jala-, suka-, jalatsi)kand; jalase v suusa tagaosa; päritolu, sugu; põlvkond; millegi kogum; seisukord, kord, alus'
lüüdi kand(e͔) '(jala-, jalatsi)kand; värtna paksem (alumine) ots; taime pung, nupp'
vepsa kand '(jala-, suka)kand; alus, kinnitumis- v tagumine osa'
? handi χɔnt '(sammas)aida jalg'
? mansi χānta '(sammas)aida jalg'
Võib olla soome-ugri tüvi. Sama tüvi on tõenäoliselt sõnas känd. Esitatud handi ja mansi sõnad võivad olla ka tüve kont1 vasted. On oletatud, et selle tüve kaugemate sugulaskeelte vasted võivad lisaks olla saami gáddi 'rand; äär', komi gi̮d 'noodapära; vikati ots'; mrd 'jõekäänak, -looge' ja idamansi χantnǝ 'äärde, juurde'. kannikas ja kannus on vanad, läänemeresoome tuletised. Vt ka kannas, kannel ja kants2.

kolle : kolde : kollet 'ahju v pliidi osa, kus kütus põleb; reheahju esine süvend; tekkekoht, keskus'
● soome mrd kolle 'käänak, kurv; kurd; laiend; turse'
Läänemeresoome tüvi.

kolu2 : kolu : kolu 'lehtrikujuline mahuti (veskil, piibul)'
● soome kolo 'auk, ava, süvend'
Aunuse karjala kolo 'jääauk kalapüüdmiseks'
vepsa kolo 'külmunud porine tee'
handi χol 'lõhe; vahemaa'
mansi χal 'lõhe; vahemaa; vaheaeg'
? ungari halok 'kolmnurgakujuline sisselõige puusse puu langetamisel'
Soome-ugri tüvi.

koobas : koopa : koobast 'looduslik õõnsus maakoore pindmises osas; õõnsus, tühe'
● vadja kooppa '(kartuli)koobas; kelder'
soome kuoppa 'auk, süvend; õõs'
isuri kooppa 'auk; kartulikoobas'
Aunuse karjala kuoppu 'kartulikoobas; kelder'
lüüdi kuop 'kartulikoobas'
vepsa kop 'auk; kartulikoobas'
Läänemeresoome tüvi. Kaugematest sugulaskeeltest esitatud vasted mari kup 'soo', udmurdi gop 'auk, süvend, lohk, nõgu' ja komi ge̮p 'väike järv; süvend, lohk' on häälikuliselt kaheldavad. Murdeti esineb ka liiteta tüvi koop, kuup .

laugas : lauka : laugast 'älvestest tekkinud hrl pruuniveeline väike sooveekogu'
← alggermaani *laukō
saksa mrd Lauch 'mäest üle mineku koht, enamasti ava kaudu kaljuharjas, lainjas maastik mägedes'
● soome mrd laukku, laukka 'auk, mulk, eeskätt väravamulk; lohk, süvend'

laut : lauda : lauta 'koduloomade ja -lindude pidamise hoone v ruum'
← alggermaani *lautō, *lauti-z
vanaislandi laut 'süvend, väike org; põld, muld, maa'
vanarootsi lȫt 'põld'
rootsi mrd löt, laut 'karjamaa; karjaõu'
● vadja lautta 'laut; tall'

lodu2 : lodu : lodu 'toitainerikka pinnavee läbivooluga liigniiske maa'
● Häälikuliselt ajendatud tüvi. Tüve vasted võivad olla soome lotma 'lohk, nõgu; org; süvend', karjala lotma 'lohk, nõgu; org; süvend', Aunuse karjala lodmu 'madal ala, nõgu' ja lüüdi lodm 'lohk, nõgu; kaljudevaheline org'.

lohk : lohu : lohku 'väheldane süvend; nõgu, vajutusjälg'
On arvatud, et võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi. Teisalt võib olla sõnade lahk või lõhkema tüve variant.

lõppema : lõppeda : lõpen ~ lõppen 'viimase osani, piirini jõudma; otsa saama; surema'
● liivi lop 'suus hammaste ja põse vahel olev ruum; merelaht', loppõ 'lõppeda'
vadja lõppu 'lõpp', lõppua 'lõppeda; surra'
soome loppi 'sopp, nurk; süvend', loppua 'lõppeda'
isuri loppea 'lõppeda', loppu 'lõpp'
Aunuse karjala loppu 'lõpp; koonal', loppie 'lõpetada'
lüüdi loppida 'lõpetada; hävitada', lopp 'lõpp; koonal'
vepsa lopťä 'lõpetada', lop 'lõpp'
Läänemeresoome tüvi. Isuri loppea võib olla eesti keelest laenatud. Vt ka lõpus.

naba : naba : naba 'süvend v väljasopistis inimese jt imetajate kõhu keskosas; poolus'; mrd 'teatud voki osa'
← balti
läti naba 'naba (kehaosa); adraaisade põikpuu'
preisi nabis 'naba (kehaosa); ratta rumm'
● liivi nabā 'naba (kehaosa); poolus; ratta rumm'
vadja napa 'naba (kehaosa); nabaväät; voki süda; voki kruvi; käsikivi värten'
soome napa 'naba (kehaosa); poolus; ratta rumm'
isuri naba 'naba (kehaosa); voki kruvi'
Aunuse karjala ńaba 'naba (kehaosa); nabaväät; juurvilja juurika peenike, teravnev osa; veskikivi auk [?]'
lüüdi ńaba 'naba (kehaosa); juurvilja juurikas; käsikivi värten'
vepsa naba 'naba (kehaosa); nabaväät; juurvilja juurikas; veskikivi värten'
On ka oletatud, et germaani laen, ← alggermaani *naƀō, mille vasted on vanaislandi nǫf 'ratta rumm' ja vanainglise nafa 'ratta rumm'. Kuna põhitähendus kehaosa nimetusena esineb balti keeltes, on balti laen tõenäolisem. Eesti keelest on laenatud eestirootsi naba 'naba (kehaosa)'.

nurk : nurga : nurka 'tasapinnalise kujundi v eseme kahe erisuunalise äärjoone v serva ühinemiskoht; ruumilise kujundi v eseme erisuunaliste tahkude ühinemiskoht; ehitise seinte ühinemiskoht; koht (elu)majas, ruum v selle osa; sopp, kant, kolgas'
● liivi nūrka 'nurk'
vadja nurkka 'nurk; maatükk, metsatukk; neem; maanurk, kant'
soome nurkka 'nurk; sopp; kolgas, maanurk, kant'
isuri nurkka 'nurk; maanurk, kant'
karjala nurkka 'nurk'
Läänemeresoome tüvi. Karjala vaste võib olla soome keelest laenatud. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Norke, Nurke 'palkehitise nurgaseotis; nurgaseotisse ühendamiseks palki tehtud süvend; nurk' ja eestirootsi nurk, nork, nårk, nörk 'nurk'.

padrik : padriku : padrikut 'tihe (risune ja niiskevõitu) võsa(mets)'
● ? soome mrd patero 'väike nõgu, umbjärv', paterikko 'koht, kus on selliseid nõgusid'
? karjala pateroine 'väike järv', patura 'madal süvend, auk'
On arvatud, et esialgne tähendus on võinud olla 'katlakujuline madalam koht, kus kasvab võsa, eeskätt pajuvõsa', sel juhul võib olla tuletis samast tüvest mis sõnas padu1. Eesti keelest on laenatud eestirootsi patrik 'võsamets, soomaa'; padrik 'tihe soine noor mets' ja baltisaksa Paddrik 'võsa(stik), tihnik'.

peitel : peitli : peitlit 'tööriist puidusse süvendite ja aukude raiumiseks ning puidu nikerdamiseks v treimiseks'
○ peikel, peipli
← alamsaksa beitel 'meisel, kiil'
Eesti keelest on laenatud soome mrd peittel 'meisel [?]'.

peldik : peldiku : peldikut 'käimla'
? ← alamsaksa *pȫldīk 'roiskveetiik, -auk, roojatiik, -auk'
? ← alamsaksa spelt 'agan'
Esimene võimalik allikas on liitsõna: pōl, pūl 'veega täidetud süvend' + dīk 'tiik'. Seda ei ole küll registreeritud sõnaraamatutes, kuid sõna ei saa oma tähenduse poolest olla kirjalikes ürikutes tavaline. Teise allika puhul on -ik eesti keeles lisatud liide, nii saadud tuletise esialgne tähendus võis olla 'aganasara', mida varem kasutati ka käimlana. Eesti keelest on laenatud eestirootsi pältik, päldik(o) 'käimla' ja võib-olla ka baltisaksa Peldik 'käimla'.

pesa : pesa : pesa 'loomade valmistatud ehitis, milles nad kasvatavad järglasi v elutsevad; lohutaoline süvend milleski, kuhu mingi asi sisse käib; millegi lähestikku asetseva v omavahel kokkukuuluva kogum'
● liivi piezā 'pesa'
vadja pesä 'pesa, koobas, urg; lohk, süvend'
soome pesä 'pesa'
isuri pesä 'pesa'
Aunuse karjala pezä 'pesa; koobas; nõgu, õõs, väike lohk'
lüüdi pezä 'pesa'
vepsa peza 'pesa'
saami beassi 'pesa'
ersa pize 'pesa'
mokša piza 'pesa'
mari pə̑žaš 'pesa'
udmurdi puz 'muna; munand'
komi poz 'pesa'
idahandi pĕl 'pesa'
lõunahandi pit 'pesa'
mansi piťi 'pesa'
ungari fészek 'pesa'
neenetsi ṕiďa 'pesa'
eenetsi pizi 'pesa'
nganassaani χi̮ti̮ 'pesa'
sölkupi pitə 'pesa'
kamassi phidä 'pesa'
matori hide 'pesa'
Uurali tüvi.

põu : põue : põue 'rind; rinna ja riietuseseme vahe; rinnatasku; sisemus'
● liivi pȯ’i 'rind, põu; noodapära'
vadja põvvi 'rind, põu'
soome povi 'rind, põu'
isuri povi 'rind, põu'
Aunuse karjala povi 'noodapära'
karjala povi 'noodapära; rind, põu'
lüüdi povi 'rind, põu'
vepsa povi 'rind, põu'
saami buokŋa '(linnu) pugu'
ersa poŋgo 'rind, põu'
mokša pov 'rind, põu'
mari pomə̑š 'rind, põu; õõnsus, süvend'
udmurdi pi 'rind, põu'
komi pi 'rind, põu'
handi pŏχəᴧ '(rõiva) põu'
mansi pūťi '(rõiva) põu'
Soome-ugri tüvi.

renn : renni : renni 'millessegi õõnestatud vagu v laudadest, kividest vm tehtud vagujas süvend nt vedeliku, puistaine jms juhtimiseks'
○ rend, rönn(i), rõnn
← alamsaksa renne, ronne, runne 'renn, kanal'
Laenatud on ka sama tüve sisaldav liitsõna, rentsel.

roobas : roopa : roobast 'sõiduki v veoki rataste sügavam jälg tee- v maapinnas v mujal; vedurit, kraanat vm liikuvat seadet suunav (hrl ka kandev) teraslatt'
● soome mrd ruopas 'vankriratta jälg teepinnas'
vepsa roppaz 'auk, süvend teepinnas'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. On arvatud, et sama tüve vasted on ka soome mrd ruopas 'kivihunnik; jääkuhi', Aunuse karjala ruopas 'kivihunnik; jääaugu, lahvanduse äär, rüsijää', lüüdi ruopaz 'kivihunnik' ja vepsa roppaz 'rüsijää; külmunud lumekamakad teel'. Lähedane tüvi on rööbas.

rump : rumba : rumpa 'lameda põhjaga sõudepaat, ruup; ahjupoti tagakülje keskosas asuv süvend'
← alamsaksa rump 'kere; piklik nõu; masti, taglase ja tüürita laevakere'
Paadi tähenduses on tõenäoliselt tegemist hilisema, uusalamsaksa laenuga, keskalamsaksast niisugust tähendust registreeritud ei ole. Vt ka ruup.

rõhuma : rõhuda : rõhun 'suruma, vajutama; pressides, pingutades midagi tegema; kedagi alla suruma'
Võib olla sama tüvi, mis soome rouhia '(tükkideks) purustada, peenestada; puruks muljuda, puruks pressida'; mrd 'vigastada, jõhkralt kohelda', isuri rouhtama 'rataste tehtud süvend, roobas', Aunuse karjala rouhie 'uhmris tampida; tugevasti lüüa, vigastada', lüüdi rouhida '(tükkideks) purustada, peenestada; puruks muljuda, puruks pressida' ja vepsa rouhta 'peenestada, purustada'. Sel juhul võib olla balti laen, ← tüvi, mille vasted on läti mrd krausēt 'puruks tampima' ja leedu kraušyti 'kägardama, sõtkuma, puskama, lööma, tõukama'. Häälikuline vastavus selle tüvega ei ole täpne. Teisalt võib sõna olla nõrgaastmeline tuletis tüvest rõhk. rõhuma ja rõhk võivad olla algselt eri päritoluga tüved, mis on hiljem omavahel segunenud ja vormiliselt ühtlustunud.

truup : truubi : truupi 'lõõr; toru; pliidi, ahju soemüür; väike sild'; mrd 'ahjupink; ahju külje sees olev süvend'
○ ruup
← vene trubá 'toru; tõri; korsten; kanal, lõõr, truup; pasun'
Mõnevõrra hilisem laen samast allikast on truba.

urg : uru : urgu 'maa sees v millegi all olev väiksem koobas, mida loom kasutab oma pesapaigana'; mrd 'väike oja'
◊ urgitsema
● liivi ūrga 'väike oja'
soome mrd urkama 'süvend, voolusäng'
Aunuse karjala urkku 'väike renn v vagu'
Võib olla tuletis läänemeresoome või soome-ugri tüvest, mille vasted on soome ura 'soon, uure; renn; rööbas; karjäär', lüüdi ura 'kaljulõhe', vepsa uru 'urg' ja võib-olla ka mokša urkškä 'rada'. Kohati on tüved org ja urg segunenud. Tüve vaste võib olla ka soome urkkia 'urgitseda; välja uurida; nuhkida'. Vt ka urve ja uurima.

uure : uurde : uuret 'pikk ja kitsas süvend v õõnsus; anuma põhja ja külgede vaheline nurk' uurima

vars : varre : vart 'rohttaime maapealne tugiosa; tööriista vm tarbeeseme küljes olev käepidemena toimiv pikem osa'
◊ varrukas, varsti, vart1
● liivi vaŗž 'taimevars; tööriista vars'
vadja varsi 'taimevars; seenejalg; tööriista vars; (saapa- v suka)säär'
soome varsi 'taimevars, tüvi; tööriista vars; kere, keha; äär, serv'
isuri vars 'taimevars; tööriista vars'
Aunuse karjala varzi 'tööriista vars; serv, äär'
lüüdi varž 'tööriista vars'
vepsa varź 'käepide; taimevars'
mari βurδo 'taimevars; käepide, tööriista vars'
Läänemeresoome-mari tüvi. Tuletis varrukas lähtub varasemast kujust *varti-ukka-s > *vardukas. Määrsõnas varsti on varasem viisiütleva käände lõpp asendatud sti-lõpuliste määrsõnade analoogial sti-liitega, viisiütlevavormiline on nt soome varsin 'päris, üsna'. vart on moodustatud ta-liitelisest tegusõnast *vart-ta-. Vt ka varras.

õnar : õnara : õnarat 'lohk, süvend; soon, sisselõige, uure'
○ kirderanniku onar
● soome mrd onale 'pihipuu paadilaudade kokkusurumiseks'
Aunuse karjala onal 'teatud kalavõrk; nooda lõpuosa'
Läänemeresoome tüvi.