[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kirik : kiriku : kirikut 'suur (torniga v tornidega) ehitis kristlikuks jumalateenistuseks; (seal peetav) jumalateenistus; jumalateenistusel osalejad; mingi usundi (hrl kristluse) v selle eri suuna kõrgeim, tsentraliseeritud organisatsioonivorm'
← vanarootsi kirkia 'kirik'
← vanasaksi kirika, kerika 'kirik'
● vadja tšerikko 'kirik(uhoone); jumalateenistus'
soome kirkko 'kirik(uhoone); kirikuorganisatsioon'
isuri kirkko 'kirik(uhoone)'
Aunuse karjala kirikkö 'kirik(uhoone)'
lüüdi kirkko, kirikkö 'kirik(uhoone)'
saami girku, kirku 'kirik(uhoone); jumalateenistus'
Sõna on enamasti peetud vanarootsi laenuks, kuid häälikuliselt sobiv laenuallikas on ka ajaliselt varasem vanasaksi (alamsaksa keele eelaste) sõna. Varasemat laenamist (enne Soome ja Eesti ristiusustamist) kinnitab sõna levik idapoolsetes läänemeresoome keeltes. Saami vaste on vähemalt osaliselt soome keelest laenatud.

lõuna : lõuna : lõunat 'ilmakaar, kust päike paistab keskpäeval; keskpäev; päeva peamine, hrl keskpäevane söögikord'
● liivi lȭnag 'kagu', lȭnagist 'lõunasöök'
vadja lõunad 'lõuna; keskpäev; lõunasöök; hommikusöök; õhtuoode'
soome lounas 'edel; lõunasöök'
isuri lounad, loune(d) 'lõuna (ilmakaar); lõunasöök, lõunaaeg'
Aunuse karjala lounat 'pärastlõunane tee, (õhtu)oode; liturgia, päevane jumalateenistus', lounai 'edel'
lüüdi lounaine 'edel'
vepsa longi 'lõunasöök'
udmurdi nun sõnas nunal 'päev', mrd lun sõnas lun-aǯ́e 'päeval'
komi lun 'päev, päikesevalgus'
Läänemeresoome-permi tüvi. Eesti keelest võib olla laenatud läti launags 'õhtuoode'.

sohk : sohi : sohki 'pettus; petis'; mrd 'teenistus, äri; kõrval-, lisateenistus'
? ← vene kõnek žoh 'petis, kelm, tüssaja'
Teisalt võib olla saksa laenu (t)soht variant, ← saksa Zucht 'tõug, sort'. On ka arvatud, et võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi.

teenistus : teenistuse : teenistust 'palk vm tasu; amet, töökoht; sõjaväekohustuse täitmine; usutalitus jumala(te) austamiseks; olukord, kus ollakse kellegi käsualune, juhitav jne'
← alamsaksa dēnst, denest 'teenistus, jumalateenistus; teene; kohustus, maks, andam, pidusöök ametisse asumisel (kohustusena); teener'
Laenule on lisatud liide -us, vanas kirjakeeles esinevad ka selle liiteta teenst, deenst, deenist 'teenistus, teenimine'. Alamsaksa keelest on laenatud teisigi samatüvelisi sõnu, teener ja teenima. Eesti keelest on laenatud vadja teenisüs 'teenistus' ja isuri tienistüs 'teenistus'.