[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hame : hame : hamet mrd 'särk; vanaaegne seelik; rätik'
○ lõunaeesti hamõh
← alggermaani *χami-z
vanaislandi hamr 'kest, kuju; kaitsevaim'
norra ham 'nahk'
alamsaksa ham 'kate, kest; päramised'
● liivi a’m 'seelik; kuub'
vadja amõ 'endisaegne pikk villane pihtseelikutaoline rõivas'
soome hame 'seelik; kleit'
isuri hame 'seelik; kleit'
karjala hameh 'seelik; kleit'

hiid : hiiu : hiidu 'hiiglane' hiis

hiis : hiie : hiit 'muistsel ajal pühaks peetud mets'
◊ hiid, hiigel-, iidne
● vadja iďjee- liitsõnas iďjee-mätši 'hiiemägi (kohanimi)'
soome hiisi 'hiis; metsavaim; põrgu; kurivaim, vanapagan, kurat'
Aunuse karjala hiiži 'raisk, kurat, pagan'
Läänemeresoome tüvi. Tüve algne tähendus oli arvatavasti 'matmispaik'. On peetud ka germaani laenuks, ← alggermaani *χīđiz 'metslooma koobas; tihnik, võpsik' või ← alggermaani *sīđōn- 'külg, pool'. hiid on *oi- tuletis tugevaastmelise tüve variandist, kus on püsinud algne *t. Sõnas hiiglane on toimunud reeglipäratu häälikuasendus -dl- > -gl-. Vt ka itu.

kalev2 : kalevi : kalevit 'viltja pinnaga villane tugevasti vanutatud riie'
? ← alamsaksa Garlefes want 'Garlefe (Gardelegeni) kangas, kalev'
On ka arvatud, et sama sõna mis kalev1 eristunud tähenduses; sel juhul oletatud esialgsest tähendusest 'tugev' on kujunenud ühelt poolt tähendus 'tugev mees, hiid, vägilane', teiselt poolt 'tugev riie'.

kampsun : kampsuni : kampsunit 'käistega silmkoeese; (naiste) kraeta, pikkade varrukatega (villane) pihtkuub'
○ kampsol, kamsson, kamps
← vene kamzól 'villkampsun, pikk alusvest, (meeste) käisteta aluskuub'
Võib olla ka saksa laen, ← saksa Kamisol, Kammesol, Kamsol 'vammus, pihtkuub, aluskuub, pihik, kootud jakk'. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Kampson 'paks vest, jakk'.

koll : kolli : kolli 'tont, lastehirmutis'
● soome mrd, rhvl koljo 'hiiglane; kratt'
? Lule saami kål´ja 'suur sirge mänd'
udmurdi ki̮ľ 'katk; tüüfus; haigusi põhjustav vaim'
komi kuľ 'kurat; vetevana'
handi kŏľ 'kurat; vetehaldjas'
mansi χuľ, kuľ- 'kurat; metsavaim'
? ungari hagy- sõnas hagymáz 'tüüfus'
Soome-ugri tüvi.

kõrik : kõriku : kõrikut 'sõba, villane suurrätik'
Tõenäoliselt tuletis kas tüvest kõrv (> *kõrvikko > kõrik) või kõre1. Teisalt on arvatud, et tüvi on vanavene laen, ← vanavene hěrĭ 'kare kangas', lisatud on liide -ik, mis esineb ka teistes lõunaeesti riideesemete nimetustes, nt hõlmik, ümbrik, ummik.

leivu : leivu : leivut 'Põhja-Läti keelesaare eestlane'
← läti mrd leivis 'leivu'
Lähteallikaks on omastavavorm leivu. Läti murdesõnas on sama tüve variant mis sõnas lībietis 'liivlane', keelt mitteoskavad naabrid ei ole arvatavasti eristanud liivlasi ja leivusid. Läti idamurretes on toimunud häälikumuutus ī > ei. Vt ka liivi.

liivi 'Lätis elavale läänemeresoome rahvale omane, selle rahva loodud v sellelt rahvalt pärinev'
On arvatud, et sama tüvi mis liiv1. Teisalt on oletatud, et võib olla germaani laen, ← alggermaani *slīwa-, mille vaste on nt vanaislandi slý 'limane veetaim'; sama tüvi on soome liiva 'lima, ila; vetikas'. Samatüveline liivlaste nimetus esineb läti ja saksa keeles. Liivi lībi 'liivi', Salatsi liivi Līb, Lībe 'liivlane; liivi' on laenatud läti keelest, ← läti lībis 'liivi'. Liivi lībõ(z) 'liivlane' on laenatud eesti või saksa keelest, ← saksa Live 'liivlane'. Vt ka leivu.

lõng : lõnga : lõnga 'kiudude ketramisel saadav v ühe pika kiuna esinev materjal riide, silmkoeesemete jm kudumiseks, tikkimiseks jne'
○ lõunaeesti lang, kirderanniku lang
← alggermaani *langan-
islandi langi '(veise) jämesool'
● liivi lānga 'lõng, niit'
vadja lõnka '(villane) lõng'
soome lanka 'niit; lõng; juhe, traat; pael, lõks'
isuri langa 'villane lõng; traat'
Aunuse karjala langu 'niit, lõng'
lüüdi lang 'lõng'
vepsa lang 'lõng'
Lule saami luoggē 'pärasool'
Saami vaste võib olla rööpselt laenatud. Islandi sõna tähendus peegeldab, et esialgu kasutati õmblemisel loomasooli.

rüü : rüü : rüüd 'kehakate, rõivas; endisaegne linane või villane pikk ülerõivas; kiht, kest, sulestik v miski muu kattev v ümbritsev'
○ rüüd, rüvv
← rootsi van ry, ryda 'rüiuvaip, -tekk (kasutati muu hulgas rõivaesemena)'
Eesti keelest on laenatud soome mrd ryyti 'tikitud kaeluse ja lõhikutega linane ülekuub' ja tõenäoliselt ka vadja rüüdi 'endisaegne linane pikk-kuub, ülekuub; vaimuliku- v mungarüü' ja isuri rüüdi 'endisaegne pikk ülekuub' (← murdevariant rüüd).

sarg : sara : sarga 'maatükk, põllutükk'
◊ saras
● vadja sarka 'ühele perele kuuluv põllusiil, -riba külakogukonna maast; villane kangas'
soome sarka 'põllusiil; väli, põld; kalev'
isuri sarga 'põllusiil; kangas'
Aunuse karjala sargu 'riba, siil maastikul; tohuriba'
lüüdi sarg 'riba, siil, pael; kangas'
vepsa sarg 'riba; põllusiil'
saami suorgi 'haru, harunemiskoht; ala, valdkond'
neenetsi tarka '(puu, tee) haru'
eenetsi ago liitsõnas uden-ago 'käsi'
sölkupi tolka 'haru'
Võib olla uurali tüvi, kaheldav teiste soome-ugri vastete puudumise tõttu. On arvatud, et eesti kirjakeelde on sõna võetud kirderannikumurretest, kus võib olla soome keelest laenatud. Vt ka sara-2.

sõuke : sõukese : sõukest 'villane vaipseelik' sõba

tikk2 : tiki : tikki 'triibuline madratsi- ja mööbliriie'
← saksa Dicktuch 'tugev villane riie'
Laenuallikas on liitsõna, dick 'tüse; tihe, paks; jäme' + Tuch 'kalev (riidesort)'. Esialgu on kasutusel olnud liitsõna tikkriie, mille esikomponent on saksa liitsõnast laenatud, järelkomponent tõlgitud. Hiljem on liitsõna lühenenud, kogu tähendust on hakanud kandma esikomponent.

trumm : trummi : trummi 'lame sõõrikujuline mittehäälestatav löökpill, mida mängitakse pulkade v sõrmedega pinguldatud nahast v tehiskilest membraanile lüües; truup, sillake'
○ rumm
← alamsaksa trumme 'trumm; silindrikujuline ese; (vihmavee)toru'
Osaliselt (nt murrakutes, kus omastavavorm on trummu) võib tegemist olla rootsi laenuga, ← rootsi trumma 'trumm; trummel; (peamiselt maa-alune) toru, kanal; torukujuline ese, rull (sh niisugune, millele on keritud nt nöör), sammas'. Rootsi allikast on laenatud rumm.

vill1 : villa : villa 'lamba või muu sõralise karvad ja neist saadav kiud'
← balti
leedu vilna 'vill'
läti vilna 'vill'
preisi wilna 'pintsak, kuub'
● liivi vīla 'vill'
vadja villa 'vill, villane riie'
soome villa 'vill, villane riie'
isuri villa 'vill'
Aunuse karjala villu 'vill; habemeude'
lüüdi vill(e͔) '(lamba)vill'
vepsa vill 'vill'