[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kets : ketsi : ketsi 'korvpallisaabas'
← vene ked, kõnek keds 'kets'
Vene sõna lähtub ingliskeelsest kaubamärgist Keds, mida kandsid 20. sajandi alguses turule toodud kummitallaga spordijalatsid.

mets : metsa : metsa 'maastiku osa ja taimekooslus, mis on kujunenud puude koos kasvades'
○ lõunaeesti mõts
← balti *medja-
leedu medis 'puu'; mrd 'mets'
läti mežs 'mets, metsatukk'
● liivi mõtsā 'mets'
vadja mettsä 'mets; mets(araie), (raie)palgid'
soome metsä 'mets'
isuri metsä 'mets'
Aunuse karjala meččü 'mets; puud, palgid; metsahaldjas; saatan'
lüüdi meťš́ 'mets; palgipuud; saatan'
vepsa mec 'mets; puit'
saami meahcci 'asustamata ala, kõnnumaa, ääremaa, mets'
On ka arvatud, et soome-ugri tüvi, mille vaste on lisaks ungari messze 'kaugel, kaugele, eemal, eemale; kauge'. Saami vaste võib olla soome keelest laenatud. Eesti keelest on laenatud eestirootsi mätsnikk 'metsavaht' (← metsnik). Vt ka metsis.

pats1 : patsi : patsi 'juuksepalmik'
On arvatud, et võib olla lühenenud variant murdesõnast patakas 'vits, malakas', mis on laenatud vene keelest, ← vene batóg 'kepp, toigas; peksukepp, roosk', mrd badág, badók, padóg 'kepp, sau, vits'.

pats2 : patsu : patsu 'kerge pehme löök; sellega kaasnev pehme nagu summutatud heli'
● liivi paţš 'löök, plaks'
vadja patsahtaa 'patsatada, platsatada'
soome van srmt patsata 'patsuda, ragiseda'
isuri patsahuttaa 'lüüa'
karjala patšissa, patšata 'paukuda, krigiseda, robiseda; kiiresti rääkida, nutta'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades mats2, potsama, patakas. Eesti keelest on laenatud eestirootsi båts 'kukkuma'. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka teistes keeltes, nt saksa Patsch 'plaks, laks, mats'.

peats : peatsi : peatsit 'peapoolne ots (magamisasemel, puusärgil, haual jne)'
Tuletis tüvest pea või kuluvorm liitsõnast peaots, pea1, ots.

peps : pepsi : pepsi 'üleliia nõudlik ja valiv; (tehtult) peenutsev'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt pips.

pess : pessu : pessu 'peamiselt puidumädanikke tekitav kahjurseen (Fomitopsis)'
On arvatud, et võib olla sama tüvi mis sõnas peksma. Pessist saadi tuhalehelisega töödeldes tule süütamiseks tael, mida kasutati 20. sajandi alguseni. Eesti keelest on laenatud läti pese 'tael'.

pett : peti : petti 'või valmistamisel järelejääv rasvavaene piimjas vedelik'
● liivi pietk 'pett', pietkõm- liitsõnas pietkõm-sēmďa 'pett'
vadja pettü 'pett'
soome pettää 'kirnuda'
isuri pettää 'kirnuda'
karjala pettäjäine 'äsja kirnutud soolamata või; või tegemisel maitsta antav tükk võid'
ersa pivťems 'kirnuma'
mokša piχťǝms 'kirnuma'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Tüve vasted võivad olla ka soome pyöhtää 'kirnuda; männaga võid teha', Aunuse karjala püöhtätä '(tuulega) lund hangedesse keerutada, tuisata', lüüdi püöhtädä 'pöörlema panna, keerutada', vepsa ṕehťi- liitsõnas ṕehťimaid 'pett'. Teisalt on oletatud, et tüvi on indoiraani laen, ← algindoiraani *pek^u̯etɔ́m, mille vaste on nt vanaindia pacatá- 'keedetud toit'.

pits1 : pitsi : pitsi 'mustriline võrkkudum'
← saksa Spitze 'pits'
Laenatud on teisigi samatüvelisi sõnu, pits2, pits3, pitsu1.

pits2 : pitsi : pitsi 'napsiklaas v napsiklaasitäis'
← saksa Spitzglas 'väike alt ahenev joogiklaas, eelkõige veini jaoks'
← baltisaksa Spitzglas 'likööriklaas'
Esialgu laenatud liitsõna pitsklaas on eesti keeles lühenenud. Laenatud on teisigi samatüvelisi sõnu, pits1, pits3, pitsu1.

pits3 : pitsi : pitsi 'ots; piibuvarre peenem, suhu käiv osa; sigari-, sigaretihoidik'
← saksa Spitze 'terav ots, teravik, tipp; ots, nina; sigaretihoidik'
Laenatud on teisigi samatüvelisi sõnu, pits1, pits2, pitsu1.

puts : putsi : putsi 'naise suguelund'
● Salatsi liivi puts 'naise suguelund'
vadja puttsi 'häbe'
On arvatud, et võib olla laenatud saksa või alamsaksa keelest, ← saksa Pfütze, mrd Pfutsche 'kaev; loik, lomp' või ← alamsaksa putse, pütte 'märg auk; allikas, kaev', pute 'välimine suguorgan'.

päts1 : pätsi : pätsi 'piklik ümarate otstega leib; terve leib v sai; kandiline tükk mingit ainet v materjali'
◊ pätserdama
Võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi. Teisalt on arvatud, et sama tüvi mis päts liitsõnas pätsahi, ← vene peč’ 'ahi'. Vt ka pätsama.

päts2 : pätsu : pätsu 'karu'; mrd 'täkk'
Kuigi tüvi esineb läänemeresoome keeltest vaid eesti keeles, on arvatud, et tegemist võib olla uurali tüvega, mille vasted on saami boazu 'põhjapõder', mari püč́ö 'põhjapõder', udmurdi pužej 'põhjapõder', mansi pāsiγ 'põhjapõdra vasikas', handi pešĭ 'kuni aastane põhjapõder', kamassi poʔdu 'kits'. Mõjutada on võinud ka saksa Petz 'mesikäpp'.

sats : satsi : satsi 'hulk; kogus, partii'
← saksa Satz 'kogum, (kokkukuuluv) kogu, komplekt'
Varem on laenatud tüve alamsaksa vaste, sättima.

seas 'hulgas' segama

sees1 'sisemuses, pealispinnast sügavamal; millestki ümbritsetuna, mingi piirava ala keskel' sisemine

sees2 : seesi : seesi 'soos, pluusi v jaki vöökohast allapoole jääv osa'
Tõenäoliselt laenatud saksa keelest, allikaks võib olla sõna soos laenuallika variant. Otsesed andmed niisuguse variandi kohta küll puuduvad, kuid seda võib oletada teiste samatüveliste sõnade põhjal, nt saksa Schieß, Schießen 'viil, välja-, esileulatuv osa; kiire liigutus'.

selts : seltsi : seltsi 'organisatsioon, ühing; olendite v esemete juuresolek; kaaslane'; kõnek 'liik, sort, tõug'
← alamsaksa selleschop, selschop, seltschop 'ühing, selts, kaubandusühing, kompanii; kaaslased, seltsilised'
Laenatud on ka teine samatüveline sõna, sell. Eesti keelest on laenatud vadja seltsi 'selts, artell, ühistu', soome mrd seltsi 'rühm, seltskond', isuri seltsi 'tüüp, eeskuju, mudel; rühm, seltskond' ja eestirootsi sälts 'liik, selts; ühing, selts; seltskond', säls 'seltskond', sells 'seltskond; hülgeküttide meeskond'.

setu1 : setu : setut 'eestlaste etnograafiline rühm Setumaal'
Tõenäoliselt tuletatud asesõnatüvest see. Setude kasutatud asesõnavariandid seo, setä tundusid naabritele ilmselt veidrad ja said setude nimetuse aluseks. Vt ka setukas.

setu2 : setme : setut 'nii mitu, nii palju; mitme-, mõnesugune' see
● liivi set 'ainult, ainult nii palju; mitu, palju'; setmiņ 'mitu, palju'
soome mrd seittuinen, seittyinen 'selline'

sirts : sirtsu : sirtsu 'eesseljast tagakeha tipuni ulatuva jätke järgi hästi tuntav lühikeste tundlatega putukas (Tetrix)' sirtsama

sits : sitsi : sitsi 'õhuke labase sidusega puuvillriie'
← saksa Zitz '(punane) puuvillriie'
← vene sítec (omastav sítca) 'sits'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi sits 'õhuke puuvillane kangas'.

sorts : sortsi : sortsi '(pahatahtlik) nõid'
Võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades sorama, sortsama. Varem on arvatud, et tegemist on laenuga, ← ladina sors 'liisk, loos; oraakel; osa, saatus' või ← vene čërt 'kurat, saatan'.

suits : suitsu : suitsu 'põlemisel v kuumenemisel tekkiv gaaside, õhu ja tahkete osakeste hõljuv segu; sigaret, pabeross; majapidamine, talu, pere'
○ lõunaeesti tsuits
● vadja suisu 'suits', suitsuttaa 'suitsutada'
soome suitsuke 'viiruk', suitsu van srmt 'suits'; mrd 'lehmi satikate eest kaitsev lõkkesuits'
karjala šuittša 'udu'
? saami mrd čokčet 'pritsuda, pursata'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi.

suts : sutsu : sutsu kõnek 'natuke, väheke' sutike