[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

telg : telje : telge 'mehhanismi v masina pöörlevaid osi kandev silindriline detail, ratasveoki osa, mille otste ümber pöörlevad rattad; (mõtteline) sirgjoon'; van 'ukse riiv'
? ← alggermaani *telgō
vanaislandi tjalga 'oks; käsivars'
vanainglise telga 'oks; teivas, latt'
keskülemsaksa zelch, zelge 'kepp'
● vadja teltši 'vankri telg; telje otsas olev pulk ratta kohalhoidmiseks, nukipulk'
soome telki 'riiv (sulgemisvahend); poom, põikpuu; lukukeel'; mrd 'vankri telg'
isuri telgi 'vankri telg'
Vt ka teljed.