[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

eesti 'teatud läänemeresoome rahvale omane, selle rahva loodud v sellelt rahvalt pärinev'
← saksa Este 'eestlane'
Eesti keelde on tüvi laenatud saksa keele vahendusel, pikk e on ilmselt baltisaksa mõju. Esimest korda on Aestii rahvast nimetanud Tacitus oma teoses „Germania” umbes aastal 100 m.a.j, rääkides rahvast, kes elab germaanlastest idas. Suurema osa uurijate arvates on see balti rahvaste üldnimetus. Esimesed teated kasutuse kohta eestikeelses tekstis on 17. sajandist, eesti rahva suus sai nimetus üldiseks 19. sajandil seoses rahvusliku eneseteadvuse ärkamisega, varem kasutasid eestlased enda kohta nimetust maarahvas ja nimetasid oma keelt maakeeleks. Tüvi on arvatud olevat germaani päritolu ja tähendanud 'ida', vrd vanainglise ēast 'ida', saksa Ost 'ida, idakaar'. Teise võimalusena on esitatud balti etümoloogia, ← balti *aīsto-, *aīst(e)r 'maa; nurm, põld', leedu aikšte 'tasane metsalagendik; ala; lage koht'. Eesti keelest on laenatud liivi ēstli (mitm) 'eestlased' ja osaliselt soome Eesti 'Eesti'.

kaha1 : kaha : kaha '(varrega eseme) laiem nõgus ots'; mrd 'reha pea; labida laba; käepide; (kala)kahv; vähinatt; tihe nooda pära, mõrra viimane sopp'
◊ kahur
● soome mrd kaha '(vitstest, laastudest, tohust) korv, suurem säilitusnõu; teivastest püünis; alus, raam lusikate või tööriistade hoidmiseks'
Aunuse karjala kaha '(vitstest, laastudest) süte- v heinavedamiskorv'
lüüdi kaha 'sütevedamiskorv; mõrra rõngas'
vepsa kahač 'kuivatusredelil heinu kinni hoidev kokkuseotud vitstepaar'
? udmurdi kož sõnaühendis kenos kož 'vilja-, jahu-, söödasalv'
? komi van srmt ki̮š 'õõnsus [?]'
handi χŏsap 'lahter, õõnsus; sahver'
mansi χusap '(säilitus)nõu'
? sölkupi koča 'kott'
Soome-ugri või koguni uurali tüvi. kahur on Esimese maailmasõja ajal loodud tuletis, tähenduslikuks seoseks tüvega on olnud teatud analoogia lusika, piibu vm kaha ja suurtükilafeti vahel.

mõnu : mõnu : mõnu 'rahuldus-, heaolu-, lõbutunne, nauding'
● vadja meno 'minek, kulg; väljaminek, kulu; asi, lugu, juhtum; komme, tava'
soome meno 'minek, sõit; liikumine, hoog; pidulik talitus; (mitm) väljaminek, kulu'
isuri mänö 'minek, väljaminek; koht'
Aunuse karjala meno 'käimine, minek; (mitm) kulu'
saami mânno 'minek, sõit, kord'
Võib olla sama sõna mis vanemas keeles esinev mõnu 'toon, meloodia'; sel juhul võib olla tuletis minema tüvest, esimeses silbis on vokaal muutunud õ-ks. Sama tuletise soome vaste on laenatud, menu.

näsi- liitsõnas näsiniin 'eredavärviliste tugevasti lõhnavate õitega ning luuviljadega mürgine põõsas (Daphne)'
? ← alggermaani *natja
vanaislandi net 'võrk'
vanarootsi næt 'võrk'
gooti nati 'võrk'
● vadja näsä liitsõnas näsäniini 'näsiniin'
soome näsiä 'näsiniin'
Germaani laenus kaheldakse suure tähenduserinevuse tõttu: pole teada, kas näsiniine niinest kooti võrke, nagu etümoloogia kinnitamiseks on väidetud. On oletatud, et samast allikast on laenatud natt1. Teisalt on arvatud, et sama tüvi mis näsa, põhjendusega, et näsiniine marjad kinnituvad otse varrele nagu nupud.

rangid : rangide : range ~ rangisid (mitm) 'veolooma kaela pandavad puust, alt polsterdatud rakmed, mis ühendatakse roomade ja looga abil aistega; loomale ümber kaela kinnitatav seadis, mis takistab teda läbi aia v aia alt pugemast; põiksuunalised sarrusvardad'
◊ rang-, rangis
? ← balti
leedu rangyti 'väänama, painutama, kõverdama', ap-ranga 'rakmed, varustus; riietus; vorm'
? ← algskandinaavia
vanaislandi rǫng 'laeva v paadi kaar'
vanarootsi vrang 'laeva v paadi kaar'
● liivi rāngaz 'valjad, päitsed, ohi', rangõd (mitm) 'valjad, päitsed'
vadja rangad (mitm) 'rangid', rantši liitsõnas rantši-puu 'rangipuu'
soome mrd ranget (mitm) 'rangid'
Soome vaste võib olla eesti keelest laenatud. Mõnikord on arvatud, et teiste läänemeresoome keelte samatähenduslik l-alguline eesvokaalne tüvi, mille vasted on soome länget, isuri länged, Aunuse karjala ľänget, lüüdi länged ja vepsa ľänged, võib olla algselt sama tüve variant.

saan : saani : saani 'veolooma(de) jõul jalastel liikuv kerge talvine (seljatoega) sõiduk'
← vene sáni (mitm) 'saan, regi; kelk'
● liivi sōn 'regi'
vadja saani 'saan, regi'
soome mrd saani 'saan, regi'
isuri saani 'saan, regi'
karjala sani 'põhjapõdrarakend'
vepsa sań 'saan, regi'

toon : tooni : tooni 'heli, hääl (eriti silmas pidades selle kõrgust, kvaliteeti ja tugevust); värving, värvivarjund; kõneleja suhtumist, meeleolu vm väljendav häälevarjund; kirjutatu üldine tundelaad; (õigeks peetav) käitumisviis, (hea) komme, maneer'
← alamsaksa dōn, done 'meloodia; viis, mood'
← saksa Ton 'heli, hääl; rääkimisviis, häälevarjund; käitumisviis, maneer; värving, värvivarjund'
Samatüveline tegusõna toonima on tõenäoliselt samuti saksa keelest laenatud, ← saksa tonen 'toonima'.

udar : udara : udarat 'lehma, hobuse v muu mäletseja piimanäärmete kogum'
← algindoiraani *ūdar
sanskriti ūdhar 'udar'
● liivi udār 'udar'
vadja uhar 'udar'
soome utare, mrd udar 'udar'
isuri uar 'udar'
Aunuse karjala udareh 'udar'
lüüdi udared (mitm) 'udar'
vepsa udar 'udar'
ersa odar 'udar'
mokša odar 'udar'
mari βoδar 'udar'
Esitatud etümoloogia puuduseks on tõik, et tänapäeva iraani keeltes tüvel vastet ei ole. Siiski on kahtlemata tegemist vana indoeuroopa tüvega, sest mitmes teises indoeuroopa keelte harus on vasted olemas, nt vanakreeka outhar 'udar' ja ladina ūber 'udar; rikkalik'.

viis2 : viisi : viisi 'toimumise laad; meetod, võte; harjumus; meloodia'
◊ viisakas
← alamsaksa wise 'viis, mood, laad'
Eesti keelest on laenatud vadja viisii 'viisi, kombel, moel' ja isuri viisi 'viis, komme'. viisakas on tuletis liitega -(a)kas.

õhv : õhva : õhva 'noor lehm, mullikas'
? ← balti
leedu ašva 'mära'
● liivi õ’uv 'õhv'
vadja õhva 'õhv'
soome hieho, mrd hehvo 'õhv'
isuri heevikke 'õhv'
karjala hiehkoine 'õhv'
Balti etümoloogia on kaheldav tähenduserinevuse tõttu.