[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

agan : agana : aganat 'teravilja peksmisel ning tuulamisel terade hulgast eraldunud õisikute, kuparde, lehtede peenemad, kergemad osad, kõluterad jm'
← alggermaani *aǥanā
vanarootsi aghn 'agan'
vanaülemsaksa agana 'agan'
rootsi agn 'agan'
● liivi agān, agānõz 'agan'
vadja akana 'agan'
soome akana 'agan'
isuri akaana 'agan'
Aunuse karjala aganot (mitm) 'agan'
lüüdi agan 'agan, sõkal'
vepsa aganod (mitm) 'sõelmed'

klii : klii : kliid 'teravilja jahvatamisel eraldatud seemnekestad koos nende külge jäänud taimekoe- ja iduosadega'
○ lii
← alamsaksa klie, klige 'klii'

kruup : kruubi : kruupi 'teravilja kooritud ja lihvitud tera'
○ ruup, krupp, kruuk
← alamsaksa gruben (mitm) 'kruubid'

kulu1 : kulu : kulu 'eelmise aasta kuivanud rohi'
← balti
leedu kūlės 'teravilja nõgihaigus'
läti kūla 'kulu'
● liivi ku’l 'kulu'
vadja kulo 'kulu'
soome kulo 'kulu; kulutuli; metsatulekahju'
isuri kulo 'vana hein, kulu'
Aunuse karjala kulo 'kulu'
lüüdi kulo 'kulu'
vepsa kulo 'kulu'

osm : osmi : osmi 'onn, hütt'
On arvatud, et võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi. Teisalt on arvatud, et on laenatud vene keelest, ← vene ozm' 'taliviljaoras', ja on esialgu tähendanud teravilja.

puhtima : puhtida : puhin 'külvist taimehaiguste v -kahjurite vastu töötlema'; mrd 'teravilja puhastama, puhetama'
◊ pohe-
← indoeuroopa *powH-eye-, *powH-eyo-
vanaülemsaksa fewen, fouwen 'sõeluma, puhastama'
keskülemsaksa vöuwen 'sõeluma, puhastama'
● vadja pohoa '(tuulates) puhastada (tangu v purustatud viljateri)'
soome pohtaa 'vilja tuulata'
isuri poohtaa 'vilja v marju tuulates puhastada'
karjala puohtoa 'vilja tuulata'
lüüdi puohtada 'vilja tuulata'
vepsa pohtta 'vilja tuulata; segada'
? ersa ponžavtoms 'vilja tuulama'
? mokša ponžaftǝms 'vilja tuulama'
? udmurdi puž 'sõel'
? komi pož 'sõel'
Eesti keeles on rahvaetümoloogia seostanud tüve osalt sõnadega puhas ja puhuma. Sama tüve vaste võib olla laenatud sõnas puhas.

tang : tangu : tangu 'teravilja kooritud ja purustatud tera; lihastes parasiteeriv paelussivastne, tsüstitserk, finn'
? ← alggermaani *stangō
vanaislandi stǫng 'ritv, latt, teivas'
rootsi mrd stagg 'jäik rohi; kõrs, agan(ad); ogalik'
Esitatud laenuallikas eeldab tähendusmuutust 'miski torkav, astel, teravik, ohe (teraviljal), kõrs' > '(vilja)tera'. Muutus võis olla toimunud juba laenuandja poolel, sellele võimalusele viitab germaani allikaga samast indoeuroopa tüvest lähtuv vanakreeka stáchys 'viljapea'. Ligilähedane tähendusmuutus on toimunud ka nt sõnas tera. Tõenäoliselt on pisut hiljem samast allikast laenatud soome tanko 'ritv, latt, teivas, varras; kang'. Teisalt on oletatud, et sõnas on läänemeresoome-mordva tüvi, mille vasted on liivi da’nktõ, da’nkti 'tugev; terve, tubli', soome tankea 'kange, jäik' ja mokša mrd taŋgəda 'tugev, kõva'. Sel juhul oleks tüve algne tähendus olnud 'kõva'. Eesti keelest on laenatud läti mrd tengas '(herneste ja ubadega keedetud) odratangud; tambitud kanep' ning soome mrd tanko 'tang'.

tatar : tatra : tatart 'Aasiast pärinev suviviljana kasvatatav rohttaim, mille vili on kolmetahuline pähklike (Fagopyrum)'
○ tat(t)er, tader, tatrik, tadrik
← vene mrd tatárka 'tatar'
Vene sõnas on sama tüvi, mis on sõna tatari laenuallikas. Rahvust märkinud tüvi on hakanud tähistama ka selle rahvusega seostatavat teravilja. On oletatud, et vanemas kirjakeeles ja murretes esinev tatter on laenatud mõnest tundmatust alamsaksa murdekujust, vrd saksa mrd Taterkorn 'tatar'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi tattar 'tatar' ja võib-olla Salatsi liivi tatar 'tatar'. Iisakus kõneldavast vene murrakust on registreeritud bumeranglaen tátra (← tatra (omastav)).

tera : tera : tera 'tööriista v külmrelva lõikav põhiosa, selle lõikeserv v terav ots; teravilja väike kõva vili v seeme; väike kompaktne aineosake'
◊ teras
● liivi tierā 'terariista tera; viljatera, teravili; seeme, tuum'
vadja terä 'terariista tera; terav ots (naasklil, kuusirbil); (saapa, suka, jala) laba; viljatera; silmatera'
soome terä 'terariista tera; teravik, ots; (jalatsi, suka) laba; viljapea; õis; silmatera'
isuri terä 'terariista tera; (jalatsi, suka, aeru, labida) laba', terägäs 'rohkete (vilja)teradega'
Aunuse karjala terä 'terariista tera; teravik, ots; (jalatsi, suka, labida) laba; viljapea; viljasaak; kanga laius'
lüüdi ťerä, ťera 'terariista tera; viljapea; silmatera'
vepsa ťera 'terariista tera; vahaküpsus (teraviljal); kanga laius'
saami dearri 'terariista tera, selle terav serv'
mari tür 'terariista tera'
? udmurdi tir 'kirves'
? ungari tőr 'pistoda, puss'
Läänemeresoome-mari või soome-ugri tüvi. On arvatud, et esitatud udmurdi ja ungari sõna asemel võivad selle tüve vasted olla mari tür 'äär, serv, külg', udmurdi dur 'äär, serv', dor 'äär, külg' ja komi dor 'äär, serv; terariista tera'. Vt ka terutama, tõru, äiatar.

veski : veski : veskit 'teravilja jahvatamise seade'
Tekkinud tüvede koondumisel liitsõnast vesikivi, vesi ja kivi. Murdeti on säilinud ka variandid veske, veskivi. Tekkelt sarnaseid sõnu on ka sugulaskeeltes, nt Salatsi liivi veiži, vēžki 'veski'.

õis1 : õie : õit 'katteseemnetaime erksavärviline sugulise paljunemise organ'
◊ õile, õilis, õitsema
← balti
leedu žiedas 'õis'; žiedėti 'õitsema; hallitama'
läti zieds 'õis'; ziedēt 'õitsema; hallitama'
● liivi ēdrikšõ 'õitseda'; ēdrõm 'õis'
vadja eďďittsää 'õitseda (peamiselt rukki kohta)'; eďďõlmo 'õietolm'
soome van heitiä 'õitseda (teravilja kohta)'; hedelmä 'vili; puuvili'
vepsa heiditä 'õitseda (lina ja teravilja kohta)'
õitsema on tuletis, < *heiδ-itse- ja samuti õile, tõenäoliselt ‹ *heiδ-elmä. õilis (tuletis sõnast õile) võeti kirjakeeles keeleuuenduse ajal kasutusele uues tähenduses, sest selle vastena oli eesti rahvalaulu saksakeelses tõlkes ekslikult kasutatud sõna edel 'üllas, õilis'. Vt ka heie, äitse ja äiakas.

õlg2 : õle : õlge (hrl mitm) 'rukki, nisu vm teravilja kõrred'
○ lõunaeesti olg, kirderanniku olg
● liivi vȯļg 'õlg'
vadja õltši 'õlg, õled'
soome olki 'õlg, õlekõrs'
isuri olgi 'õlg, õlekõrs'
Aunuse karjala olgi 'õlg, õled'
lüüdi oľg(i) 'õlg, õled'
vepsa oľg 'õlg, õled'
ersa olgo 'õlg, õled'
Läänemeresoome-mordva tüvi.