[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

tiib : tiiva : tiiba '(loomadel, peamiselt lindudel ja putukatel) keha küljele kinnituv lendamist võimaldav kulgemiselund; õhus v vees liikumist võimaldav moodustis v sõiduki osa; millegi külgmine v väljaulatuv osa'
○ lõunaeesti siib
● liivi tībõz '(linnu) tiib; miski seda meenutav (tuuliku, nooda tiib); uim'
vadja siipi '(linnu) tiib; miski seda meenutav (tuuliku, nooda tiib); uim'
soome siipi '(linnu, liblika) tiib; miski seda meenutav'
isuri siibi '(linnu, putuka) tiib; miski seda meenutav; uim'
Aunuse karjala siibi '(linnu, putuka) tiib; miski seda meenutav; uim'
lüüdi šiib '(linnu) tiib; miski seda meenutav; (linnu)sulg; uim'
Läänemeresoome tüvi. Kuna tüve alguse t-le vastab enamikus läänemeresoome keeltes ja ka lõunaeesti murretes s, on tõenäoliselt tegemist laenuga, vrd nt teivas, kuid laenuallikas ei ole teada. Vt ka tiidakil.