[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

oks : oksa : oksa 'puu v põõsa tüvest v selle harust lähtuv, hrl puitunud varreharu'
● liivi oksā 'oks'
vadja õhsa 'oks'
soome oksa 'oks'
isuri oksa 'oks'
Aunuse karjala oksu 'oks, haru'
lüüdi oks 'oks'
vepsa oks 'oks'
saami oaksi 'oks; sarve haru'
mari ukš 'oks'
? udmurdi usi̮ 'äke'
? komi vos 'haru, oga'
Läänemeresoome-mari või läänemeresoome-permi tüvi.

taks : taksi : taksi 'tasu-, maksumäär, (kindel) hind v tasu, tariif; norm, määr'
← saksa Taxe 'taks, norm, määr, kindlaksmääratud hind; hinnanguline maksumus'
Meile saksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud sõna pärineb algselt ladina keelest, ← keskladina taxa 'hinnang'.

tokk1 : toki : tokki 'väike lõngaviht'
← alamsaksa docke 'nukk, kuju; trepikäsipuu püstvarb; õlekubu katuse katmiseks'
← rootsi docka 'nukk; lõngaviht'

tokk2 : toki : tokki '(hrl lihtne) kepp, teivas'
← alamsaksa stock 'kepp; känd; mesipuu; kõrge püstine annetustekast; puupostidest tööhoone; jalapakk'
← saksa Stock 'kepp; malakas, malk; känd; mesipuu; korjanduskarp (kirikus)'
Vt ka togima .

too : tolle : toda (näitav asesõna, viitab kaugemal asuvale, varemalt mainitule, (ammu) möödunud ajale)
◊ teine, toona, tuna
● liivi tuodā (osastav) väljendis siedā tuodā 'seda ja teist, seda-toda', tuoi, toi 'too'
vadja too 'too'
soome tuo 'too; (kahest) teine'
isuri too 'too'
Aunuse karjala tuo, toi 'too'
lüüdi tuo- sõnas tuollai 'tollal, siis', tuonne͔ 'sinna'
vepsa to- sõnas tombe͔i 'hiljuti'
saami duot 'too'
ersa tona 'too'
mokša tona 'too'
mari tuδo 'too; tema'
udmurdi tu 'too'
komi ti̮ 'too'
handi tăm, tŏm(i) 'too (seal eemal)'
mansi tuw 'sinna', tuwl 'sealt'
idamansi ton 'too'
ungari túl 'teisel pool, taga, üle', van tova 'ära'
neenetsi takiᵊ 'too'
eenetsi tone 'seal'
nganassaani tǝndǝ 'sinna', tamni̮ 'seal'
sölkupi tō 'too'
kamassi da 'too (seal eemal)', də, tə 'see (siin)'
? matori tana 'seal'
Uurali tüvi. teine on tuletis, kus esisilbi vokaal on erandlikult muutunud (< *toinen); toona on oleva käände vorm vanas ajalises tähenduses; tuna on kas erandliku esisilbi vokaalimuutusega oleva käände vorm või tuletis vana asesõnaliitega -na (vrd nt ersa ja mokša vastetega). Vt ka ta, teistre, tollal.

toos : toosi : toosi 'väike madalavõitu (kaanega) õõnes ese millegi jaoks; karbike'
← alamsaksa dōse 'toos, karp'
← saksa Dose 'toos, karp'

tops1 : topsi : topsi 'väiksem jooginõu; toos, karp millegi hoidmiseks'
? ← alamsaksa dop(pe) 'kapsel, karbike, kest; (muna)koor; vurrkann; nööp, nupp'
? ← saksa Topf 'pott, kastrul, pada; pütt'
On arvatud, et laentüvele on lisatud liitelaadne element -s. Varem võib olla laenatud alamsaksa ja saksa tüve germaani vaste, tupp. Teisalt on arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi. Eesti keelest on laenatud läti mrd topsis 'vana plekktoos; käoking, kuldking (taim)'.

tops2 : topsu : topsu 'tups' tups

toss1 : tossi : tossi 'tahtejõuetu ja saamatu'
Võib olla tüve töss variant, mis on moodustatud häälikuliselt ajendatud tüvede vahelduste eeskujul.

toss2 : tossu : tossu '(paks) suits v aur; hais, lehk'; kõnek 'hing, elu'
● liivi tosā 'udupilv'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Eesti keelest on laenatud läti mrd tosa 'aur; läppunud õhk; lehk'.

toss3 : tossu : tossu kõnek 'teatud spordijalats, botas'
← soome tossu 'tuhvel, suss; teatud spordijalats'
Sõna kuulub uusimate kõnekeelsete laenude hulka. Varem on osaliselt samast allikast laenatud murdesõna tossud, tossid, tossod 'sussid' (osaliselt ← soomerootsi tossa 'kaltsunutsak, heinatuust; vilets sukk; sukalaba, mis pandi jalga, kui toas käidi jalanõudeta', see on ka soome sõna laenuallikas).

tots : totsi : totsi 'tütarlaps, plika'; mrd 'väike laps'
← vene doč’ 'tütar'
On ka arvatud, et hoidjakeelne mugand saksa sõnast Tochter 'tütar' või häälikuliselt ajendatud tüvi.