[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

astel : astla : astelt 'kiskoda, teravikuga kepp; torkav muundunud leht, juur v võsu; (putuka) nõel'
? ← vanavene ostĭnŭ 'kepi terav ots, teravikuga kepp, millega ergutatakse loomi'
? ← alggermaani *asta-z
gooti asts 'oks'
vanaülemsaksa ast 'oks'
● soome astalo 'juhuslik löögiriist, kaigas, kepp'
Aunuse karjala astal 'löögiriist'
lüüdi astal 'relv (teivas, puu vms)'
Vanavene laenu puhul ei ole n-hääliku vaste puudumine läänemeresoome sõnades ootuspärane. Soome, karjala ja lüüdi sõnade tähendus sobib paremini germaani vastetega.

oda : oda : oda 'muistne viske- ja torkerelv'
● liivi van srmt voda, vuoda 'teivas, oda, tääk'
vadja otava 'Suur Vanker'
soome van ota 'oga, okas; terariist', otava 'Suur Vanker'
isuri ottaava 'Suur Vanker'
karjala otava 'Suur Vanker'
lüüdi adam 'Suur Vanker'
vepsa ode͔g 'kepp, varb (relvana)'
saami oahci 'takistus, tõke; leetseljak'
ersa oš 'linn'
mokša oš 'linn'
komi voǯ 'talvisel kalapüügil kasutatav tõke'
handi was 'linn; küla; kindlus'
mansi ūs 'aed; aedik, õu; linn'
neenetsi waʔ 'aed, aedik'
eenetsi bǝʔ 'linn; Obi suue'
nganassaani baʔ 'linn; Obi suue'
sölkupi k͔uə̑ččə 'linn; Obi suue'
Uurali tüvi. Eesti keeles on Suure Vankri tähtkuju varasem nimetus Odamus. Vt ka ootama.

oga : oga : oga 'torkav teravik'
◊ okas
● ? liivi ogā liitsõnas ogā-pǟ 'põikpea'
vadja õgas 'okas, sõkal'
soome oas, mrd oka 'okas, sõkal'
isuri oas 'odra okas, sõkal'
Aunuse karjala ovas 'ohe sõklal, okkake'
lüüdi ogas 'okas, sõkal'
vepsa ogah 'viljapea ohe, okas'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka ogar.

piik : piigi : piiki 'endisaegne odataoline pika varrega torkerelv'; 'kahvli, purjelaeva masti küljes oleva kaheharulise põikpuu välimine ots'
← alamsaksa pēk, peke 'piik', piek 'kahvli v kahvelpurje ülemine ots'
← saksa Pike 'piik'
Laenu allikat ei ole võimalik täpselt kindlaks teha. Tõenäoliselt keskalamsaksa laenudest hilisem alamsaksa laen.

tang : tangu : tangu 'teravilja kooritud ja purustatud tera; lihastes parasiteeriv paelussivastne, tsüstitserk, finn'
? ← alggermaani *stangō
vanaislandi stǫng 'ritv, latt, teivas'
rootsi mrd stagg 'jäik rohi; kõrs, agan(ad); ogalik'
Esitatud laenuallikas eeldab tähendusmuutust 'miski torkav, astel, teravik, ohe (teraviljal), kõrs' > '(vilja)tera'. Muutus võis olla toimunud juba laenuandja poolel, sellele võimalusele viitab germaani allikaga samast indoeuroopa tüvest lähtuv vanakreeka stáchys 'viljapea'. Ligilähedane tähendusmuutus on toimunud ka nt sõnas tera. Tõenäoliselt on pisut hiljem samast allikast laenatud soome tanko 'ritv, latt, teivas, varras; kang'. Teisalt on oletatud, et sõnas on läänemeresoome-mordva tüvi, mille vasted on liivi da’nktõ, da’nkti 'tugev; terve, tubli', soome tankea 'kange, jäik' ja mokša mrd taŋgəda 'tugev, kõva'. Sel juhul oleks tüve algne tähendus olnud 'kõva'. Eesti keelest on laenatud läti mrd tengas '(herneste ja ubadega keedetud) odratangud; tambitud kanep' ning soome mrd tanko 'tang'.

tääk : täägi : tääki 'püssiraua otsa kinnitatav torkerelv'
← alamsaksa steke-mest 'pistoda'
Laenuallikas on liitsõna, steke 'piste, torge; astel, nõel' + mest 'nuga, pistoda'. Laenu muganemisel on liitsõna järelosis ära jäetud. Teisalt on arvatud, et laenuallikas on saksa Degen '(pikk, kitsas) mõõk'. Tänapäevane tähendus on uuendus, vanemas keeles on sõna tähendus olnud 'pistoda, piik'.