[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

abi-2 liitsõnades abielu 'mehe ja naise (hrl seadusega vormistatud) perekondlik liit ning kooselu', abikaasa 'üks abielupool teise abielupoole suhtes'
● liivi a’b- liitsõnas a’b-jelāmi 'abielu'
soome avio 'abielu'
isuri rhvl aivoi- liitsõnas aivoinaine 'abielunaine'
Võib olla tuletis avama tüvest, esialgne tähendus on võinud olla 'avalik abieluühendus'. Rahvaetümoloogiliselt on sõna seostatud abi1 tüvega. Liivi vaste võib olla laenatud eesti keelest.

ahi : ahju : ahju 'seade, ehitis, milles kütuse põlemisel vm keemilise reaktsiooni tagajärjel eraldub soojus'
◊ aher-2
← alggermaani *asjōn-
vanarootsi æsia 'ääs, hõõguvad söed'
rootsi ässja '(sepa)ääs'
saksa Esse 'ääs; korsten'
● liivi ō’i, ā’i 'ahi'
vadja ahjo 'ahi'
soome ahjo 'ääs'
Aunuse karjala ahjo 'ääs'
lüüdi ahď(o), ahjo 'ääs'
vepsa ahj 'ahjus hõõguvad söed, kuumus'
aher- on rahvakeelne tuletis, kus j on välja langenud. Eesti keelest on laenatud soome mrd ahjo 'ahi' ja võib-olla ka soome mrd aherrus 'põlenud v lammutatud ehitise v küttekolde varemed; leivaahju põhi'. Hiljem on laenatud tüve alamsaksa vaste, ääs.

ahin : ahina : ahinat 'õhin, rutt, tõtt'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Tüve vasted võivad olla ka murdesõnad ahke 'tragi, hakkaja', ahkats 'tragi, hakkaja', soome ahku 'ind, agarus, kihk; innukas, agar, ablas' ja võib-olla ka lõunasaami aatskaadidh 'energiliselt, tarmukalt teha'. Selle tüve tuletis võib olla ahker. Vt ka õhin.

ahistama : ahistada : ahistan 'kitsikusse ajama, raskusi, häda põhjustama, tugevasti kimbutama; vaevama, piinama, rusuma, painama; ahtaks tegema, kokku suruma, pitsitama'
← soome ahdistaa 'pigistada, pitsitada; taga ajada, taga kiusata; peale käia, survet avaldada, ahistada'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Sõna on tuntud ka kirderannikumurretes, kus võib olla samuti soome keelest laenatud. Soome allikas on tuletis sõnast ahas.

ahker : ahkra : ahkrat mrd 'hakkaja, igale tööle valmis, kärmas'
? ← soome ahkera 'usin, virk, agar'
Kirderannikumurretes levinud sõna. Võimalik soome allikas võib olla tuletis soome sõnast ahku, ahin. Teisalt on arvatud, et soome allikas võib olla soomerootsi laen, ← soomerootsi agär 'kergesti ärkav; ärgas, erk; kergesti kohkuv; täpne, hoolikas; innukas, agar'. Vt ka agar.

ala : ala : ala 'mingi osa maast, piirkond; ainevaldkond, mõiste- v käsitluspiirkond, tegevus- v harrastussfäär'
◊ alasi, alasti, alati, all, alla, alles, alt
● liivi alā 'all, alla'
vadja ala, alla 'all; juures; enne'
soome ala 'pindala, territoorium; valdkond', ala- 'ala-, all'
isuri ala- 'ala-, all-'
Aunuse karjala ala 'ala'
lüüdi al 'all, alt'
vepsa alaz 'alla'
saami vuole, vuoli 'altkaudu', -vuolle, -vuolli '-alune'
ersa al 'all v madalal olev'
mokša al 'alumine osa, alus, millegi all olev koht'
mari ül- 'allpool olev'
udmurdi ul 'alaosa; alumine'
komi uv 'alune, all olev'
handi il 'allpool olev'
mansi jol- 'all'
ungari al 'alaosa; ase-, varu-'
neenetsi ŋil- 'all olev'
eenetsi iro 'all olev'
nganassaani ŋilea 'all olev'
sölkupi i̮l 'all olev'
kamassi il 'all olev'
Uurali tüvi. Samasuguseid või lähedasi tüvesid on ka teistes keeltes, nt uiguuri al 'esiosa, alaosa', mongoli aliusun 'alustaimestik', korea -al liitsõnas čib-al 'majaalune pind, koht' (čib 'maja'). Lähedane tüvi on ka jukagiiri keeles: aal 'all'. alla, all ja alt on vanad käändevormid. alati on vana tuletis, mille tähendusareng on olnud ilmselt 'kogu alal' > 'läbi ja lõhki, läbinisti' > 'pidevalt, lakkamatult'. Määrsõna alles on vana alaleütlevavorm, millele on lisatud omastusliide. Tartu ja Võru murdes on senini kasutusel vormid alale, alali tähenduses 'alles'. ala abstraktne tähendus võeti kasutusele keeleuuendusele ajal soome keele eeskujul. Eesti keelest võivad olla laenatud vadja alati 'alati' ja läti mrd allaž, allažīn 'alati'. Vt ka alev, alistama, kaenal.

alev : alevi : alevit 'linnast väiksem linnaline asula'
Võib olla tuletis tüvest ala. Esialgu on sõna võinud tähistada madalamal asuvat linnaosa, eeslinnad olid Eestis enamasti madalal alal.

alistama : alistada : alistan 'vastupanu murdma, alla heitma'
← soome alistaa 'alistada; alla suruda'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome allikas on tuletis ala tüvest.

ammendama : ammendada : ammendan 'täielikult ära kulutama, lõpuni ära kasutama, tühjaks ammutama; hankima, saama, endasse koguma'
← soome ammentaa 'ammutada, tõsta; ammendada'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome allikas on tuletis ammutama tüvest.

antsakas : antsaka : antsakat 'veider, kentsakas, isevärki; uhke, uhkeldav; saksik v linnalik, kerglane inimene'
On arvatud, et tuletis isikunimest Ants, (alam)saksa Hans, sagedast mehenime on kasutatud kui sõna saks sünonüümi. Teisalt on arvatud, et sõna untsakas variant. Eesti keelest võib olla laenatud soome van kirjak antsikas 'peps, toidu suhtes valiv'. Vt ka kentsakas.

are : areda : aredat 'selge, selgesti eristatav, kindlate piirjoontega'
Võib olla tuletis sõnast aru1.

astuma : astuda : astun 'paari sammu võrra kuhugi liikuma; sammuma, kõndima; midagi tegema hakkama'
● liivi astõ 'astuda'
vadja asattaa 'astuda'
soome astua 'astuda'
isuri astua 'astuda'
Aunuse karjala astuo 'astuda'
lüüdi astuda 'astuda'
vepsa astta 'astuda'
Tõenäoliselt tuletis samast tüvest mis sõnas askel.

auk : augu : auku 'ava pinnast, esemest vm läbi; süvend; tühik, lünk'
● liivi ouk 'auk, süvend'
vadja aukko 'auk, avaus; õõs, süvend, lohk'
soome aukko 'auk; avaus; lünk, tühimik'
isuri aukku 'auk; avaus'
karjala aukko 'madal metsamaa; auk'
Tõenäoliselt tuletis samast tüvest mis sõnas avama.

ebel : ebela : ebelat 'edev; kergemeelne, tuisupäine'
◊ eblakas
● soome epeli 'võrukael, vigurivänt; marakratt'
On arvatud, et tuletis vana eitustegusõna kesksõnavormist eba, ei. Vt ka keblakas, õbluke.

ehk 'võib-olla, vahest'
● vadja ehtši 'ehk, võib-olla; või'
soome ehkä 'ehk; vist, võib-olla; kogemata'
isuri ehki 'ehk; vist, võib-olla; kogemata; või'
Aunuse karjala ehki 'ehkki, kuigi, vähemalt'
lüüdi ehki 'vähemalt; ometi; isegi'
Võib olla tuletis vanast asesõnatüvest e-, et, või eitustegusõnast ei. Kolmanda seletuse järgi võib olla balti laen, ← eelbalti *jeh₁gā, balti *jēgā, mille vasted on leedu jėga 'jõud, tugevus', läti jēga 'võime; aru, mõistus '.

eksima : eksida : eksin 'õigelt teelt kogemata kõrvale kalduma; kuhugi juhuslikult sattuma; viga tegema, ebatäpselt v vääralt tegema, käituma vms'
○ lõunaeesti essümä
● liivi jeksõ 'eksida; segi minna'
vadja öhsüä 'eksida'
soome eksyä 'eksida'
isuri öksüä 'eksida'
Aunuse karjala üöksüö 'eksida'
lüüdi üöstüdä 'eksida'
On arvatud, et läänemeresoome tuletis eitustegusõna tüvest, ei. Eesti keelest on laenatud eestirootsi äksnas 'ära eksima, eksiteele sattuma'.

eru : eru : eru 'sõjaväe- v üldse riigiteenistusest lahkumine; vastavas seisundis olemine'
← soome ero 'lahkumine, lahkuminek; lahusolek'
● vadja ero 'erinevus, vahe; eraldatus; eraldamine'
soome ero 'lahkumine; lahusolek; abielulahutus; erinevus, vahe; vahemaa'
isuri ero 'erinevus, vahe; lahusolek'
karjala ero 'erinevus, vahe; lahusolek'
lüüdi erota 'lahku, laiali minna'
Soome allikas on tuletis tüvest era-.

esi : ee : ett 'ees olev töötamisriba, -lõik'
◊ edel, edenema, edev, edu, eelis, eemal, ees, etik, etlema, ette, õdus
● liivi je’d, je’ddi 'ees olev'
vadja esi 'esiosa, -tükk; esi (viljalõikamisel)'
soome esi 'esiosa; niitja v viljalõikaja tööesi; osa; eelis, kasu; esimene'
isuri esi 'esikülg, -osa; heinakaar'
Aunuse karjala ezi- 'esi-, ees olev'
lüüdi edel 'ees; enne'
vepsa eźi 'esiosa'
handi jeʌ 'kaugemale, eemale; ära; kõrvale'
mansi ēl(a) 'edasi, ettepoole'
ungari elő- 'esi-'
Soome-ugri tüvi. edel on vana tuletis, mis esialgu on tähistanud eesolevat kohta, hiljem ilmakaart, kus oli eluaseme sissepääs. eemal on alalütlevas käändes keskvõrdevorm. Sõnas õdus on tüvevariant, milles esisilbi e > õ. Mitmed tuletised on moodustatud soome keele eeskujul või laenatud soome keelest, nt esitama ← soome esittää 'esitada, näidata; väljendada; ette panna; ette kanda', esitlema ← soome esitellä 'tutvustada, (ette) näidata; esitleda'. Eesti keelest on laenatud soome etelä murdetähendus 'edel, edelapoolne'. Vt ka edasi, eetma, ese.

et (sidesõna)
● vadja että, etti, et 'et, selleks et'
soome että 'et'
isuri et, jed 'et'
karjala etta, et 'et'
ersa mrd eńe 'need', eťe 'see'
mokša esa 'seal', esta 'siis'
udmurdi van srmt eče 'selline'
komi eta 'see', esije̮ 'too'
handi ǐn 'nüüd'
mansi ań 'nüüd'
ungari ez 'see', itt 'siin', ide 'siia'
eenetsi eke, eki 'see'
kamassi īdᵊ 'too seal, see siin'
Uurali tüvi. Läänemeresoome vasted on tõenäoliselt tüvisõna vana käändevorm või tuletis, kaugemate sugulaskeelte vastetes on mitmesuguseid liiteid. Vt ka ehk, emb-, enne, ennäe, iga1, selmet.

haarama : haarata : haaran 'kiire liigutusega kätte võtma, kahmama'
On arvatud, et tuletis tüvest haar.

haihtuma : haihtuda : haihtun 'lenduma, ära aurama'
← soome haihtua 'haihtuda; aurata; hajuda; kaduda'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome sõna võib olla tuletis hajuma tüvest ja sel on vasted isuri ja karjala keeles.

haljas : halja : haljast 'noore rohu värvi roheline; läikiv, hiilgav'
◊ hale1
← balti
leedu žalias 'roheline, haljas; toores'
läti zaļš 'roheline, haljas; toores'
preisi žaligan (sihitav) 'roheline'
● liivi ōļaz 'roheline'
vadja aľľas 'toores, roheline; haljas, läikiv'
soome haljakka 'kahvatu, kahkjas, valkjas; pleekinud'
isuri haljas 'haljas'
Aunuse karjala haľľakko 'kalev'
lüüdi haľľak 'kalev; kalevist jakk'
Tuletis hale1 on kirjakeeles oskussõnana kasutusele võetud murdesõna algse tähendusega 'hallitus; kirme, õhuke kord; silmakae'. Samast balti tüvest on laenatud ka hala-.

hall2 : halli : halli 'värvuselt musta ja valge vahepealne'; mrd 'kae; hall loom'
◊ hallitama
● liivi aļ 'hallhüljes'
vadja halli '(vanadusest) hall; halli karva'
soome halli 'hall; hallhüljes'
isuri halli 'hall, valge (juuste v karvade kohta)'
karjala halli (valge v pruuni koera nimi)
Tõenäoliselt tuletis tüvest hall1 .

hankima : hankida : hangin 'midagi kuskilt v kelleltki muretsema'; mrd 'tööd rassima; tõstma; parandama, korda seadma'
● soome hankkia 'hankida, soetada, osta; toimetada, askeldada; kavatseda'
karjala hankkie 'hankida'
Läänemeresoome tüvi. Häälikulise koostise tõttu on arvatud, et tüvi on tuletis või laen, kuid sobivat tuletusalust või laenuallikat ei ole leitud.

hari : harja : harja 'puhastamiseks, pühkimiseks, sugemiseks vms kasutatav ese; millegi ülemine, kõrgeim, tipmine osa'
◊ harima, harjus, harjusk
← balti
leedu šerys 'sea harjas'
läti sars (hrl mitm sari) 'sea harjas'
● liivi ōŗa 'liivane madalik meres; harjamisvahend; linahari; katusehari'
vadja arja 'hari, tipp; (kuke)hari; (hobuse) lakk; (kala) seljauim; harjamisvahend; linahari'; arjas 'harjas'
soome harja 'harjamisvahend; tipp; seljak; katusehari; (hobuse) lakk'; harjas 'harjas'; harjus 'harjus'
isuri harja 'harjamisvahend; (kuke)hari; (hobuse) lakk'; harjas 'harjas'
Aunuse karjala harja, harjas '(hobuselaka)karv; (mitm) hobuselakk'; harjus 'harjus'
lüüdi haŕď '(lina)hari; tipp; katusehari; (hobuse) lakk'; harďuz 'harjus'
vepsa haŕj '(lina)hari; (kuke)hari'; haŕǵos 'harjus'
Kalanimetus harjus on läänemeresoome tuletis, kalal on suur harja meenutav seljauim. Vt ka harjuma.

harjuma : harjuda : harjun 'mingi tegevuse kordamisel v millegi korduval kogemisel selles vajalikke oskusi ja kogemusi omandama; kodunema, kohanema, midagi omaks võtma'
◊ harilik
● soome harjaantua 'harjuda'; harjoittaa 'harjutada; treenida; proove teha; harrastada; tegelda'
Aunuse karjala harjavuo 'harjuda'
vepsa harjeta 'harjuda'; harjotuz 'komme, harjumus; harjutus'
Läänemeresoome tüvi. On ka arvatud, et tuletis tüvest hari.

harras : harda : harrast 'sügavalt, pühalikult aukartlik'
← soome harras 'harras; andunud, kirglik; veendunud, ustav; visa; sitke, vastupidav; usin; südamlik; vaimulik; vaga'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome sõna võib olla tüve härras vaste. Laenatud on ka sama tüve tuletis harrastama.

hauduma : haududa : haun 'mune soojendama selleks, et loode areneks; soojuse ja niiskusega mõjutama'
← balti
läti sautēt 'aurutama, kuumutama'
● liivi oudõ 'haududa'
vadja autoa 'hautada; määndada; kõrvetada; haududa; pehkida'
soome hautoa 'haududa; niisutada; leotada; pead murda'
isuri hautoa 'haududa; määndada; hautada'
Aunuse karjala hauduo 'hautada; soojeneda; leili võtta'
lüüdi haududa 'haududa; soojendada'
vepsa haududa 'haududa; määndada; hautada'
On ka oletatud, et tuletis tüvest haud, sest toitu hautati varem maasse kaevatud aukudes. Eesti keelest on laenatud eestirootsi audot 'hautama'.

heegeldama : heegeldada : heegeldan 'pikavarrelise konksus otsaga nõelaga niidist v lõngast silmuselist kudet tegema'
○ eigeldama, hekeldämä, häägeldama, hääkeldama
← alamsaksa hekelen 'heegeldama'
Teisalt on arvatud, et hilisem laen, ← saksa häkeln 'heegeldama'. Saksa sõna on tuletis samast tüvest, mis on sõna haak laenuallikas.

heituma : heituda : heitun 'kartma hakkama, kohkuma'
● vadja eittüä 'heituda, ehmuda, kohkuda; karta'
soome mrd heityä 'nõrkeda, minestada'
Võib olla tuletis heitma tüvest.

hiir1 : hiire : hiirt 'väike, saleda keha ja pika sabaga näriline (Mus)'
◊ hiir2
● liivi īr 'hiir'
vadja iiri 'hiir; rott'
soome hiiri 'hiir'
isuri hiiri 'hiir'
Aunuse karjala hiiri 'hiir'
lüüdi hiiŕ(i) 'hiir'
vepsa hiŕ 'hiir'
ersa čejeŕ 'hiir'
mokša šejər 'hiir'
udmurdi ši̮r 'hiir'
komi ši̮r 'hiir'
handi leŋkər 'hiir'
mansi taŋkər 'hiir'
ungari egér 'hiir'
Soome-ugri tüvi. Lähedasi hiire jt sarnaste näriliste nimetusi on ka mitmetes turgi ja tunguusi keeltes, nt tatari sui̮r 'ümiseja', nanai singgere 'hiir; rott' ja evengi singerēkēn 'hiir; rott'. hiir2 'hall' on vana *oi-liitega tuletis. Eesti keelest on laenatud eestirootsi hūr 'hiir'.