[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

isu : isu : isu 'soov, tahtmine süüa; himu, soov, tahtmine, lust, huvi'
● vadja iso 'isu; himu, soov'
soome van isota 'näljas olla'
isuri iso 'isu; tahtmine, soov'
vepsa izo 'armas'
Läänemeresoome tüvi. Teisalt on arvatud, et indoiraani laen tüvest, mille vaste on vanaindia iccháti 'tahtma, soovima', kuid vastete puudumine kaugemates sugulaskeeltes seab selle kahtluse alla.

musu : musu : musu 'suudlus'
◊ musi
● liivi mužīņ 'musi, suudlus'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on sõnas muisutama. Eesti keelest on laenatud eestirootsi moịso, muso, mosi 'suudlus', baltisaksa Muscho 'suudlus' ja vene mrd múzja, músja 'suuke; musi'.

pusu- liitsõnas pusurohi 'liigirikas ühe- v mitmeaastane põisja õietupega rohttaim (Melandrium)' puskama

rusu : rusu : rusu 'midagi purunenut v purustatut, millegi tükk v jäänus; vare'
? ← alggermaani *rus-
norra rus 'õhuke kest'
taani mrd ros 'jäätmed; rämps; praak'
? ← alggermaani *trus-
vanaislandi trys 'jäätmed, pühkmed', tros 'poolkõdunenud peenike oks'
rootsi mrd tross 'jäätmed, rämps, koli'
● liivi ru’zzõ 'lömastada'
soome mrd rusu 'põhk, aganad, viljapeksujäätmed; praht, jäätmed, raasud; (mitm) prügikala(d)'
isuri russuun, rusukse 'katki, puruks'
Aunuse karjala ruzu 'agan, jäte, rämps', rudžu 'raas, risu, niru (halvustavalt inimese, looma, eseme kohta)'
? lüüdi ruťš́ 'paha, kõhn, räpane, väike'
vepsa ruzu 'kalts, räbal, näru; mähe; (mitm) (heina, õlgede jms) riismed'

udu : udu : udu 'veepiisakeste, jääkristallide v nende segu kogum Maa pinna kohal'
◊ ude
● liivi u’d 'udu'
vadja utu 'udu'
soome utu 'udu'
isuri udu 'udu'
Aunuse karjala udu 'udu'
Läänemeresoome tüvi. ude on vana tuletis liitega *-ein. Sama tähendusega liitsõna on udusulg.

ulu : ulu : ulu 'lai räästas, katusealune; peavari' ulatama

upsu- liitsõnas upsujuur 'laiade varreümbriste lehtede ja suures pöörises asetsevate õitega mürgine taim (Veratrum)'
● liivi üpša, vepš 'kult'
Iseseisva sõnana ups 'kult' on tüvi säilinud saarte murdes. Samast murdest kirjakeelde toodud liitsõna on tõlkelaen saksa keelest, vrd saksa Eberwurz 'keelikurohi (Carlina)' ( Eber 'kult', Wurzel 'juur'). Nimetus on kirjakeeles antud teisele taimele, mis Eestis looduslikult ei kasva.

uss1 : ussi : ussi 'roomates v loogeldes liikuv pikliku kehaga selgrootu'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on mulgi murdesõnas uisk, mille vaste on liivi ūška 'uss'. Teisalt on arvatud, et tegu on vanavene laenuga, ← vanavene užĭ 'madu'.

uss-2 liitsõnas ussaed mrd 'taraga piiratud õu' uks