[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

-näpp1 : -näpi : -näppi liitsõnas kärbsenäpp 'väike tuhkhalli v -pruuni sulestikuga värvuline (Muscicapa)'
← saksa Fliegenschnäpper 'kärbsenäpp'
Saksa liitsõna esikomponent on tõlgitud (Fliege 'kärbes'), järelkomponent laenatud.

porr : porri : porri 'väike hallikaspruuni seljasulestikuga värvuline, kellel on peenike alaspidi kõver nokk (Certhia familiaris)' porisema

pälvima : pälvida : pälvin 'vääriline olema, ära teenima'; mrd 'simuleerima'
○ pällima, pellima, pälnmä
? ← läti pellīt, pelnīt 'teenima'
Vähemalt osaliselt läti laen. Kirjakeeles ja murretes levinud lv-line variant võib olla tekkinud läti päritolu murdesõna pällima ja sõnade palvema, palve, paluma, rahvaetümoloogilisel segunemisel.

siisike : siisikese : siisikest 'pisike rohekas värvuline (Carduelis spinus)'
← alamsaksa sisek, ziseke 'siisike'

tihane : tihase : tihast 'lühikese peenikese nokaga väike värvuline (Parus)'
● soome tiainen, mrd tihanen 'tihane'; mrd 'väikelind'
Aunuse karjala ťi(j)aine, tijaine 'tihane'
lüüdi tiaińe͔ 'tihane'
vepsa ťiäińe 'leevike'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, matkib linnu häälitsust.

varblane : varblase : varblast 'väike värvuline (Passer)'
◊ värb
← vanavene *vorb-
vene vorobéj 'varblane'
● vadja värpo 'varblane'
soome varpunen 'varblane'
isuri värpüläine 'varblane'
karjala varpuine 'varblane'
Laentüvele on lisatud liide -lane. värb on eesvokaalne tüvevariant, murretes esinevad ka sellest variandist tuletatud värblane, värvlane, värbulaine. Vadja ja isuri vaste võivad olla eesti keelest laenatud.

vares : varese : varest 'suur tugeva nokaga värvuline (Corvus corone)'
● liivi varīkš 'vares'
vadja varõs 'vares'
soome varis 'vares'
isuri varis 'vares'
Aunuse karjala varoi 'vares'
lüüdi variš 'vares'
vepsa variš 'vares'
saami vuoražas 'vares'
ersa varśej 'vares'
mokša varśi 'vares'
handi wŏrŋa 'vares'
mansi urin- liitsõnas urinēkwa 'vares'
ungari varjú 'vares'
neenetsi wərŋe 'vares'
sölkupi kuə̑rä 'vares'
kamassi bare 'vares'
matori bere 'vares'
Uurali tüvi.

võrd 'mingi osa v üksuse ulatuses'
← alggermaani *werþa-
gooti wairþ 'hind, väärtus'
norra verd 'väärt; väärtus'
rootsi värd 'väärt; vääriline'
saksa wert 'armas, kallis; väärt; vääriline'
● vadja võrta liitsõnas sevvõrta 'sedavõrd, niipalju'
soome verran 'võrra, jagu, määral'
isuri verän liitsõnas sevverän 'sedavõrd'
Aunuse karjala verdu '-võrd'
lüüdi verž '-võrd'
vepsa verź liitsõnas miverź 'kui palju'
Hiljem on laenatud tüve alamsaksa vaste, väärt.

väärt 'mingit hinda omav; hea, hinnaline'
← alamsaksa wert 'väärt, vääriline'
Varem on laenatud tüve alggermaani vaste, võrd.

ööbik : ööbiku : ööbikut 'väike värvuline (Luscinia)'
Tekkinud tüvede koondumisel linnu laulu matkivast sõnaühendist öö pikk, öö ja pikk. Sellele viitavad vanemad kirjalikud allikad, kus sõna esineb kujul öpitk.