[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

juga1 : joa : juga 'järsk vee langus jõesängi astangult; vedeliku, gaasi, vms suhteliselt väikese läbimõõduga voolus'
● soome juka van 'juga'; mrd 'kiiluvesi; oja'
karjala juka 'hauakoht jões'
handi jĭχĭ 'oja, väike jõgi'
mansi jā 'jõgi'
neenetsi jaχa 'jõgi'
eenetsi ďoha 'jõgi'
? sölkupi ćak͔ә 'soo; soolaugas; auk maas'
kamassi ťaγa 'jõgi, oja'
matori čaga 'jõgi'
Uurali tüvi. Vt ka jõgi.

kipper : kipri : kiprit 'väikese laeva juht'; mrd 'noodavanem'
○ kiper
← alamsaksa schipper 'laevajuht, kapten', schiphere 'laevaomanik, kapten'
Murretes esinev samatähenduslik sõna kippar on skandinaavia laen, ← tüvi, mille vaste on vanarootsi skipari 'laevajuht, kapten'.

kitsas : kitsa : kitsast 'ristsuunas väikese ulatusega; ruumilt, mahutavuselt ebapiisav; väikese ulatusega, piiratud; (majanduslikult) raskevõitu, täbar'; mrd 'kitsi, ihne'
◊ kitsi
● liivi kitsāz 'kitsas, ahas'
soome kitsas 'ihne, kitsi; kokkuhoidlik; napp, kasin'; mrd 'tihke, pingul; kitsas, ahas'
isuri kitsas 'tihke, pingul; kitsas, ahas'
On arvatud, et sama tüvi mis sõnas kidisema. Teisalt on oletatud, et germaani laen, ← alggermaani *geiđ-, *gīđ, mille vaste on vanaülemsaksa gīt 'ahnus, ihnsus', seda on nii häälikuliselt kui ka tähenduslikult kaheldavaks peetud. Kolmandaks on arvatud, et balti laen, ← tüvi, mille vaste on leedu gidis 'ahne'. Eesti keelest võib olla laenatud vadja kitsas 'kitsas'.

laug3 : lau : laugu 'väikese nurga all kallakas, libajas; vähe keerdunud; tasane, leebe, pehme'
● liivi lougõ 'aeglane; tasane'
vadja laukaa 'laug(e), vähe keerdunud (lõnga kohta)', lauku 'lauge; sirge'
soome mrd laukea 'tasane, lauskjas, madal; pehme, lõtv (lõng)'
isuri lauvvada 'lõdvemaks lasta; lõhkuda, lammutada, hävitada', lauvveda 'laguneda, katki minna'
Läänemeresoome tüvi. On ka arvatud, et sama tüvi mis sõnas lauglema.

lauter : lautri : lautrit 'paadisadam; paadi v väikese laeva randumis- ning seismiskoht'
← vanarootsi flautor (mitm) 'käbad, ujukid'

lebama : lebada : leban 'lamama'
? ← alggermaani *χleujan-
keskülemsaksa ge-liuwen 'puhkama'
? ← alggermaani *slēpan-
vanasaksi slāpan 'magama'
vanainglise slǣpan 'magama'
● vadja levätä 'puhata, pikutada, lebada'
soome levätä 'puhata; jõude olla'
isuri levädä 'puhata; jõude olla'
Aunuse karjala ľevätä 'puhata; lamada, lebada'
lüüdi ľebäüdüdä 'puhata, magada päeval, pärast sööki'
vepsa ľebahtada 'puhata, hinge tõmmata'
Väikese levikuga murdesõna on keeleuuenduse ajal kirjakeelde toodud soome keele eeskujul. Vt ka lõbu.

lehter : lehtri : lehtrit 'allapoole koonusjas hrl toruga lõppev põhjata riist v seadeldis vedeliku, puistaine vms valamiseks väikese avaga mahutisse; kraater, (mürsu)auk'
○ (t)rehtel, rehter
◊ trehter
← alamsaksa trechter 'lehter; ruupor'
Laenu muganemisel on konsonantühend sõna algul lihtsustunud ja seejärel on sõna lõpus oleva r-i mõjul sõna alguses toimunud muutus r › l.

libe : libeda : libedat 'sile (ja märg v limane) ning seetõttu väikese hõõrdetakistusega'; kõnek 'lehelis, tuhavesi'
◊ liba, libisema, libu
● liivi li’bḑi 'sile; libe'
vadja lipõa 'libe; sile'
soome lipeä 'libe; leelis'
isuri lippiiä 'libe; lima; libekeelne'
Aunuse karjala libei 'libe'
lüüdi ľibed 'libe'
vepsa ľibed 'libe'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi lipa 'ilves' (← liba) ja libb 'emane koer, lita; liiderik naine; libu, prostituut' (← libu). Vt ka lipitsema.

lühike : lühikese : lühikest 'suhteliselt väikese pikkuse, ulatuse v kestusega'
● liivi līt 'lühike'
vadja lühüd 'lühike'
soome lyhyt 'lühike'
isuri lühüd 'lühike'
Aunuse karjala ľühüt 'lühike'
lüüdi lühüd 'lühike'
vepsa ľühud 'lühike'
Läänemeresoome tüvi.

madal : madala : madalat 'väikese kõrgusega; maapinnale vm aluspinnale suhteliselt lähedal asuv; väike (hrl arvudes väljendatuna)'
● liivi madāl 'madal'
vadja matala 'madal; lühikesekasvuline, väike'
soome matala 'madal; alatu, nurjatu'
isuri mattaala 'madal; madalik'
Aunuse karjala madal 'madal'
lüüdi madal 'madal'
vepsa madal 'madal'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka made.

mast1 : masti : masti 'tugev kõrge püstloodne post, mille külge kinnitatakse laeva purjed ja muu taglas; suhteliselt väikese aluspindalaga kõrge ehitis (nt õhuliini juhtmete ülal hoidmiseks)'
← alamsaksa mast 'mast; post'
← saksa Mast 'mast; post'
Eesti keelest on laenatud soome mrd masti 'mast' .

mulksuma : mulksuda : mulksun 'vedelikust väljuva gaasimulli v väikese eseme vette kukkumise heli tekitama'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades sulksuma, vulksama.

peen : peene : peent 'suhteliselt väikese läbi- ning ümbermõõduga; pisikestest osistest koosnev; ülimalt täpne; vaevumärgatav; kvaliteetne, väärtuslik'
? ← alggermaani *spēni-
vanaislandi spánn 'õhuke lapik puu, liist'
vanarootsi spān 'laast'
saksa Span 'laast'
● liivi pīentõ 'peenike'
vadja peeni 'väike, peen; vaikne, tasane; vastsündinud laps v loom'
soome pieni 'väike, madal, tühine'
isuri peen 'väike; madal (vesi)'
Aunuse karjala pieni 'väike'
lüüdi pień 'väike'
vepsa peń 'väike'
Germaani päritolu on kaheldav eeldatava tähendusmuutuse 'laast, liist, riba' > 'väike' tõttu. Sama germaani tüvi on sõna põõn laenuallikas. Vt ka pisike.

praam : praami : praami 'lai lamedapõhjaline väikese süvisega (pukseeritav) kaubalaev'; kõnek 'parvlaev'
○ raam
← alamsaksa prām 'lameda põhjaga (ilma kiiluta) veesõiduk jõgedel raske lasti, inimeste jm vedamiseks'

päev : päeva : päeva 'päikesetõusu ja -loojaku vaheline (valge) ajavahemik; ajavahemik keskööst keskööni; päike'
○ lõunaeesti päiv, kirderanniku päiv
◊ päike
● liivi pǟva 'päev; päike'
vadja päivä 'päev; päike'
soome päivä 'päev; päike'
isuri päivä 'päev; päike'
Aunuse karjala päivü 'päev; päike'
lüüdi päiv 'päev; päike'
vepsa päiv, pei 'päev; päike'
saami beaivi 'päev; päike'
? komi bi 'tuli'
? handi päj 'äike, torm'
nganassaani χejbi̮ 'kuumus, palavus'
sölkupi pǖ 'soe', pȫt- 'soojendama'
Uurali tüvi. Komi ja handi vasted on tähenduse tõttu ebakindlad. Tuletises päike(ne) on *ü ees v kadunud (< *päivükkainen).

tari : tarja : tarja 'kobar; ristkülikukujuline (vits)punutis; lai helmestikand seeliku alläärel'; mrd 'tuhar'
● soome mrd tarja 'laastudest punutud eraldatav reepõhi v -raam; laast-, kõrkja- või õlgmatt', tärjä 'eraldatav reepõhi'; van srmt 'kanderaam; käepide, sang'
karjala tarja 'laast'
koltasaami tä´rjj 'laastudest punutud eraldatav reepõhi v -raam; laast-, kõrkja- või õlgmatt; teivas, aiaroigas'
? mari ter 'regi, saan'
? idahandi tärəs 'väikese narta laastudest põhi; laastudest võre; mõrra kere [?]; kalatõke [?]; niied'
? mansi tarės liitsõnas ma’i̊l-tarės 'kõrvuti'
Läänemeresoome-saami või soome-ugri tüvi. Saami vaste võib olla soome või karjala keelest laenatud.

tiir2 : tiiru : tiiru 'pikkade kitsaste tiibade, harkis saba ja lühikeste jalgadega väike veelind (Sterna)'
● vadja tiiro 'nahkhiir'; rhvl 'linnuke (väikese lapse kohta)'; tiiru 'nahkhiir'
soome tiira, mrd tiiro, tiiri 'tiir'
isuri tiiroi '(jõgi)tiir'
Aunuse karjala čiirakko '(jõgi)tiir'
? lüüdi ťš́iirak 'kajakataoline (kajakast väiksem) lind, tiir [?]'
vepsa ťirīńe 'tiir'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.

till2 : tilli : tilli 'peenis'
● soome mrd tilli 'peenis; väikese poisi munandid'
On oletatud, et sama tüvi mis murdelistes linnunimetustes till, tillutaja, tillutis, tilder. Läänemeresoome keeltes on näiteid linnunimetuste muutumisest eufemistlikeks suguelundite nimetusteks, nt kull. Teisalt on peetud variandiks tüvest tila, mil on vanemas murdekeeles registreeritud tähendus 'väikese poisi peenis'.

torn1 : torni : torni 'suhteliselt väikese aluspinnaga kõrgusse pürgiv ehitis'
← alamsaksa torn(e) 'torn; vangla'

väike : väikese : väikest 'mõõtmeilt, pinnalt, kogult, mahult alla keskmise' vähe

värisema : väriseda : värisen 'tahtmatult kiiresti ja väikese amplituudiga siia-sinna võnkeid tegema; vappuma, vibreerima'
● liivi ve’ržõ 'väriseda'
vadja värisä 'väriseda'
soome väristä 'väriseda, vabiseda; judiseda, lõdiseda'
isuri värissä 'väriseda, vabiseda'
Aunuse karjala värištä 'toriseda'
vepsa värišta 'nutta'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades lärisema, särisema ja tärisema.

õhe : õheda : õhedat 'suhteliselt väikese ristlõikepinnaga' õhuke

õhuke : õhukese : õhukest 'suhteliselt väikese ristlõikepinnaga'
○ kirderanniku ohut
◊ õhe
● vadja õhud 'õhuke'
soome ohut 'õhuke; peenike, kitsas; hõre; nõrk, õrn'
isuri ohukkain 'õhuke'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka oim.