[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

või1 (eraldav sidesõna)
○ lõunaeesti vai, kirderanniku vai
● liivi voi, vo, või, võ 'kas'
vadja vai 'või, ehk; kas, ah siis; ainult, vaid'
soome vai 'või (küsi- ja hüüdlausetes)'
isuri vai 'või; kas, ah siis'
Aunuse karjala vai 'või; kui'
lüüdi vai 'või; kas'
vepsa vai 'või'
Läänemeresoome tüvi. On arvatud, et võib olla lühenenud variant mõnest teisest tüvest, nt vahe2 või vaja. Eesti või liivi keelest on laenatud läti vai 'kas; või'.

või2 : või : võid 'piimast valmistatud toiduaine'
◊ võidma, võik
● liivi vȭidag 'või'; võidõ 'võida, määrida'
Salatsi liivi vui, ui 'või'
vadja või 'või; taimeõli'; võitaa 'võida, määrida'
soome voi 'või'; voitaa 'võida, määrida, õlitada'
isuri voi 'või'; voitaa 'võida, määrida; ära määrida'
Aunuse karjala voi 'või'; voidua 'määrida, võida'
lüüdi voi 'või; õli'; voitta 'võida, määrida'
vepsa voi 'või; õli'; voita 'võida; (valgeks) värvida'
saami vuodja 'või; vedel rasv; õli'; vuoidat 'määrida, võida; kihutada, tormata'
ersa oj 'või, rasv, õli'
mokša vaj 'või, rasv, õli'
mari üj 'või'
udmurdi ve̮j 'või, õli'
komi vi̮j 'või, õli; (kala)rasv'
handi wŏj 'või; pekk, rasv'
mansi wōj 'rasv'
ungari vaj 'või'
Soome-ugri tüvi. On ka arvatud, et varane indoiraani laen, ← algindoiraani *aǵya, mille vaste on vanaindia ājya- 'sulavõi ohverdamiseks'. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedane tüvi on ka turgi keeltes: algturgi *baj, mille vaste on nt tatari maj 'või; rasv'. võik on tuletis omadussõnaliitega *-ikko.