[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

abar : abara : abarat 'kolmekordse võrgulinaga kalavõrk'
○ apar, abarits
← vene obór, oboréc 'kolmekordne võrk särje ja teiste kalade püüdmiseks'

hui : hui : huid 'võrgunõel, piirits, ui'
◊ ui
● liivi vȯi 'hui'
soome hui 'pool, kääv'
Pite saami suojja 'pool, kääv'
udmurdi ši 'nõel, astel; teravik, tääk'
komi ši̮ 'oda; karuoda; tääk'
Läänemeresoome-permi tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi oi 'hui'.

jada : jada : jada 'rida'; mrd 'peenar'
● liivi jadā 'võrgujada; segadus, korratus'
soome mrd jata 'võrgujada; räimevõrk; jada, rivi; rada'
? saami jáhti 'võrgujada'
Läänemeresoome tüvi. Saami vaste võib olla soome keelest laenatud.

kiber : kibra : kipra 'peen korts, kurrukene'
◊ kipras
● vadja tšippur(a) 'kähar; sasine, sassis', kibri 'närvitõmblus lihastes [?]', kibrinenä 'kipras nina; ninakirtsutaja, pirtsutaja'
soome kiperä 'kõver, keerdus, rõngas; täbar, raske, keeruline'
isuri kippura, kippuura 'kihar; kõver, keerdus, rõngas'
Aunuse karjala kiber 'kõver, keerdus, rõngas'
vepsa kibŕik 'võrgukäba, pull'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas köber. Vadja kibrinenä võib olla soome keelest laenatud.

klahv2 : klahvi : klahvi 'muusikariista plaadike, millele vajutamisel tekib kindla kõrgusega heli; paljude masinate, aparaatide vms ümmargune v ruudukujuline detail, millele kasutamisel sõrmega vajutatakse, sõrmis'
← saksa van Klave 'klahv'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi kḷaff 'klahv'.

klibu : klibu : klibu 'lapikud kivikesed (hrl purdsete); miski väike, väärtusetu, tühine'; mrd 'võrguujuk (hrl puust)'
← eestirootsi klıb̌ω 'võrgukäba'

kolisema : koliseda : kolisen 'keskmise kõrgusega müra tekitama' kolama
● vadja kolisa 'koputada; kolistada; koliseda'
soome kolista 'koliseda'
isuri kolada 'koliseda; koksata'
Aunuse karjala kolišta 'koliseda, kõliseda'
lüüdi kolišta 'koliseda'

käbi : käbi : käbi 'okaspuude emasõitest arenenud piklik soomuseline moodustis, milles asuvad seemned'; mrd 'hui, võrgunõel'
○ kirderanniku käbü
● liivi käbā 'käbi'
vadja tšäpü 'võrgukäbi, võrgunõel'
soome käpy 'käbi; võrgukäbi, võrgunõel'
isuri käpü 'võrgukäbi, võrgunõel'
Aunuse karjala käbü 'käbi; võrgukäbi, võrgunõel'
lüüdi käbü 'võrgukäbi, võrgunõel'
vepsa käbu 'käbi; võrgukäbi, võrgunõel'
? udmurdi ki̮ 'sõkal'
? komi ki̮ 'sõkal'
Läänemeresoome või läänemeresoome-permi tüvi.

laulma : laulda : laulan 'teatud rütmi ja kõrgusega helide jada kuuldavale tooma'
◊ laulatama
● liivi loulõ 'laulda', lōlatõ 'laulatada'
vadja laulā 'laulda'
soome laulaa 'laulda'
isuri laulaa 'laulda'
Aunuse karjala laulua 'laulda'
lüüdi laulada 'laulda'
vepsa loulda 'laulda', launda 'kireda, laulda'
saami lávlut 'laulda'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. Saami vaste võib olla läänemeresoome keeltest laenatud. Eesti keelest on laenatud eestirootsi lāḷ 'trallitama, laulda ümisema; lällutama; kisama'; löol 'trallitama, laulda ümisema' ja võib-olla ka läti laulāt 'laulatama'.

madal : madala : madalat 'väikese kõrgusega; maapinnale vm aluspinnale suhteliselt lähedal asuv; väike (hrl arvudes väljendatuna)'
● liivi madāl 'madal'
vadja matala 'madal; lühikesekasvuline, väike'
soome matala 'madal; alatu, nurjatu'
isuri mattaala 'madal; madalik'
Aunuse karjala madal 'madal'
lüüdi madal 'madal'
vepsa madal 'madal'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka made.

maja : maja : maja 'hoone; pere koos talle kuuluva(te) hoone(te)ga (v ruumidega) ning majapidamisega'
? ← indoeuroopa *maģo-
vanasaksi makōn 'tegema; ehitama'
vanaülemsaksa gi-mah 'meeldivus, rahu'
saksa Gemach 'tuba, ruum'
● liivi mōi 'peavari'
vadja maja 'maja, elamu; onn, varjualune'
soome maja 'onn; peavari, eluase'
isuri maja 'onn, ajutine varjualune'
karjala maja 'onn, ajutine varjualune; eluase'
lüüdi maja 'onn, ajutine varjualune'
Teisalt on arvatud, et võib olla balti laen, kuid läti māja 'maja, kodukoht; pere, pererahvas' peetakse praegu pigem läänemeresoome laenuks. Eesti keelest on laenatud eestirootsi mai̯a 'hütt, maja', mai, mäi, māe 'võrgumaja rannas'. Hiljem on laenatud tüve alggermaani vaste, magama. Vt ka majutama.

naerma : naerda : naeran 'naeru kuuldavale laskma; pilkama; naist võrgutades v vägistades ära teotama'
○ lõunaeesti naar(d)ma, kirderanniku naurama
● liivi na’grõ 'naerda; pilgata'
vadja nagraa 'naerda; (ära) petta v narrida'
soome nauraa 'naerda; pilgata; ära võrgutada'
isuri nagraa 'naerda; pilgata'
Aunuse karjala nagrua 'naerda; pilgata; ära võrgutada, ära teotada'
lüüdi nagrada 'naerda; pilgata; ära võrgutada, ära teotada'
vepsa nagrda 'naerda; pilgata'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.

pull3 : pullu : pullu 'võrgukäba' pull2

põrk : põrga : põrka 'midagi kinnitav v ühendav varb v latt; metallist aas v lõks'; mrd 'jalg'
○ pork
← algskandinaavia
vanarootsi forkr 'pootshaak'
rootsi mrd fork 'teibakujulised tööriistad: pootshaak, mütt jms'
● liivi bo’ŗg 'mütt'
soome porkka 'mütt; suusakepp'
isuri porkka 'mütt'
Aunuse karjala porku 'tugi(post)'
Eesti sõna võib olla segunenud häälikuliselt ajendatud tüvega, põrkama, porisema. Liivi vaste on tõenäoliselt eesti keelest laenatud. Eesti keelest võib olla laenatud läti mrd porga, purga 'põrk, nui, millega vähki kalda alt välja hirmutatakse', porgāt, purgāt, purguot 'purgema, põrguga kala võrgust välja ammutama'.

rait : raidu ~ raida : raitu ~ raita 'hiiglasuur asi; suur pikk hoone'; mrd 'rida'
? ← algskandinaavia *wraita
vanaislandi reitr 'uure, soon; väike põld'
rootsi vret 'tarandik; põllulapike'; mrd 'majadevaheline teerada'
norra mrd reit, vreit 'väike põld; uure, soon; rida'
● vadja raitti '(vilja)lade, pahmas; võrgurida'
soome raitti 'külavahetee; rida, rivi'; mrd 'õu; sõnnikuhunnik'
isuri raitti 'võrgurida; (vilja)lade, pahmas; rida, rivi'
karjala raitti '(ühe ringkäiguga kontrollitavate) püüniste kogum; karjatee'
lüüdi raitti liitsõnas raittilähteged 'kõrvaljääaugud, mille kaudu noota veetakse'
vepsa raiť 'võrgurida'
Võib olla ka vanem, alggermaani laen. Sõna kirjakeelne tähendus 'hiiglasuur asi' ei ole rahvakeelepärane. Tõenäoliselt on see saadud rahvakeelest registreeritud sõnaühendi suur rait hoone väärtõlgendusel: on arvatud, et rait ja suur on sünonüümid, tegelikult on rait siin ilmselt märkinud hoopis teatud tüüpi ehitist, elumaja ühes kõrvalhoonetega ühe katuse all vms.

rakendama : rakendada : rakendan 'rakkesse panema; kasutusele võtma, mingil otstarbel kasutama, tegevusse panema; võrgulina seliste külge kinnitama; lõimelõngu kangaspuudele panema'
◊ rake
? ← alggermaani *rakjan-
gooti uf-rakjan 'püstitama'
rootsi räcka 'ulatama, kätte andma; ulatuma; jätkuma, piisama; kestma, vältama'
● vadja rakõttaa 'hobust rakendada; riietada; (maja) katuse alla viia; (maja) vooderdada'
soome rakentaa 'ehitada; valmistada, kokku panna; luua, rajada, arendada'; mrd 'parandada, korrastada; põldu üles harida; võrku nööritada; heinu kuivatusredelile panna; hobust v põhjapõtra rakendada; nahka parkida; lõimelõngu kangaspuudele panna; surnut riietada'
isuri ragendaa 'maja sisustada, korrastada'
Aunuse karjala rakendua 'akna- või uksepiitasid paigaldada, ehituse sisetöid teha; kalavõrku püügikorda seada; külge õmmelda'
Samatüvelisest germaani allikast võib olla laenatud raiuma. Teisalt on oletatud, et tegemist on soome-ugri tüvega, mille vaste on ka ungari rak 'panema, asetama; laadima, lastima; ehitama'.

selis : selise : selist 'võrgulina ääristav tugev nöör'
On arvatud, et tuletis tüvest selg. Teisalt võib olla laenatud, ← alamsaksa sēl, seil, sīl 'köis, nöör', saksa Seele 'köis, nöör, mis on nelja keermega köie südameks'. Eesti keelest võib olla laenatud vadja selis 'võrgulina üla- ja allserva kinnitatud nöör'.

tala : tala : tala 'tugedel asetsev hrl vardakujuline rõhtloodis kandetarind'
◊ talu
← algindoiraani *tala-s 'tasane pind, alus'
vanaindia tala-m 'põhi, alus; (vee vms) pind; lamekatus'
← alggermaani *stalla-z
vanaislandi stallr 'alus, platvorm; tall; sõim'
← balti
leedu talas sõnas patalas 'voodi'
preisi talus 'toapõrand'
● liivi ta’llist (mitm) 'tellingud', ta’l 'talupoeg'
vadja talo 'talu; majapidamine; talupere; maja'
soome talas 'paadikuur; võrgumaja; lava, platvorm'; van srmt 'latt kalade kuivatamiseks', talo 'maja; talu'
isuri taloi 'maja; talu'
Aunuse karjala taloi 'maja; talu'
lüüdi talo(i) 'maja'
Tüvi on kahtlemata indoeuroopa keeltest laenatud, kuid võimalikke laenuallikaid on mitu. Juhul, kui tegemist on indoiraani laenuga, võivad tüve vasted olla ka udmurdi ti̮li̮s 'onn, hütt' ja mansi tul 'latt, mille peale riputatakse liha; katusealune, varjualune'. talu on läänemeresoome tuletis, enamikus läänemeresoome keeltes esinebki tüvi ainult selles tuletises. Eesti murretest on laenatud liivi talāzõd (mitm) 'raam, alus, tellingud, toestik' (← talased).

tamsa : tamsa : tamsat 'mitme keeruga jämedam puuvillane lõng rüsade, nootade jm tegemiseks ja kalavõrgu rakendamiseks'
○ tamps(as), tamss
← eestirootsi tams 'köie ots; võrgu nurga-aas; õngelips'
Eesti keelest on laenatud soome mrd tamsa 'lõng, millega võrgunöörid kinnitatakse võrgulina külge', tampsa 'lõng, millega võrgunöörid kinnitatakse võrgulina külge; võrgulina ülemisse ja alumisse serva kootud äär' ja võib-olla ka liivi ta’mzõ liitsõnas ta’mzõlānga 'võrgu jäme äärenöör'.

veetlema : veedelda : veetlen 'võluma, kütkestama'
← soome vietellä 'meelitada, ahvatleda, võrgutada'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome sõna on tuletis viima tüvest. Laenatud on ka teine sama tüve tuletis, veetma.