[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

knihv : knihvi : knihvi 'kaval võte, nõks, trikk'
← saksa Kniff 'näpistus; viik, volt; korts; riugas, vigur, trikk'

nipp1 : nipi : nippi 'nips; kaval võte, nõks, trikk; peenike, kaval'
← saksa Schnippchen, Schnipp 'nips (sõrmedega)', ein Schnippchen schlagen '(kellelegi) ninanipsu tegema, vingerpussi mängima'

nüke : nükke : nüket 'kaval võte, riugas; nöökav torge, pilge'
? ← alamsaksa nuck(e) 'äkiline löök, sööst; halb tuju, salakavalus, varjatud õelus'
? ← baltisaksa Nücke, Nicke 'jonnakas, kangekaelne tuju', Nücken, Nicken (mitm) 'salakaval trikk, kapriis, jonnakus'
On ka arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi.

riugas : riuka : riugast 'kaval võte, vigur; salasepitsus'
○ kriuhk, kriuk, kriuge, ruigas
◊ kriugas
← vene krjuk 'konks, haak'
Murretes esinevad selle sõna variandid ka otseselt venepärases tähenduses 'konks, kartulikonks, sõnnikukonks'. Sõna kirjakeelsele tähendusele vastav ülekantud tähendus on vene keeles vaid tuletisel krjučók 'konks, haak; kisk, kida; riugas, vigur, nõks; nõksumees, seaduseväänaja', mille mitmuse vorm on samuti laenatud, krutski.

trikk : triki : trikki 'erilist oskust nõudev toiming v vigur, kunsttükk; (kaval) võte, nõks, riugas'
← saksa Trick 'trikk, nõks, knihv, efekt'

velbas : velpa : velbast 'kaval, kelm'
● vadja vilppi 'eksitus, viga'
soome vilppi 'pettus, petmine; ebaaus võte'
karjala vilppi 'pettus'
Läänemeresoome tüvi.

viis2 : viisi : viisi 'toimumise laad; meetod, võte; harjumus; meloodia'
◊ viisakas
← alamsaksa wise 'viis, mood, laad'
Eesti keelest on laenatud vadja viisii 'viisi, kombel, moel' ja isuri viisi 'viis, komme'. viisakas on tuletis liitega -(a)kas.