[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

pakk3 : paki : pakki 'pardast pardani ulatuv (üla)teki kõrgem osa laeva vööris'
← alamsaksa back 'pakk, laevateki kõrgem osa'
← rootsi back 'pakk, vöörtekk'

piits : piitsa : piitsa 'kepikujulisest varrest ja selle külge kinnitatud nöörist v rihmast koosnev löögiriist (hrl looma) sundimiseks, ergutamiseks'
? ← vanavene bičĭ 'piits'
vene bič 'piits, nuut'
Võib olla vanavene või noorem, vene laen. Vähem tõenäoliseks on peetud laenamist alamsaksa keelest, ← alamsaksa pietske 'piits'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi pīts 'piits'.

päitsed : päitsete : päitseid (mitm) 'hrl hobusele pähe pandav nöörist v nahkrihmadest (suuraudadeta) kinnisidumis- v juhtimisvahend' pea1

pätt : päti : päti 'hrl Saaremaa ja Muhu tihedalt läbinõelutud riidest v nöörist tallaga pastlataoline tööjalats v suss; allakäinud, kindla töö- ja elupaigata inimene, hulgus, paadialune, kaabakas, huligaan'
◊ päterdama
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Tähendus 'allakäinud inimene, hulgus jms' on ilmselt kujunenud liitsõnast pättjalg 'inimene, kel on jalas riidest viisud' > 'hulgus'. Aja jooksul on liitsõna järelosis ära jäetud ja kogu tähendust on hakanud kandma esiosis. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Pätt 'harimatu ja kommeteta inimene'.

rõngas : rõnga : rõngast 'ringi kujuga ese v kujund, mis on keskelt tühi'
○ kirderanniku rengas
← alggermaani *χrenga-z
vanaislandi hringr 'rõngas, ring; mõõk; madu; laev'
rootsi ring 'rõngas, võru; ring; sõrmus'
saksa Ring 'rõngas, võru; ring; sõrmus'
● vadja rõngas 'rõngas; keti lüli; kõrvarõngas'
soome rengas 'rõngas, võru; keti lüli; rattakumm, rehv'
isuri rengas 'rõngas, võru'
Aunuse karjala rengas 'rõngas, võru'
lüüdi rengas 'võru'
vepsa renkheińe 'sõrmus'
Hiljem on laenatud tüve alamsaksa või saksa vaste, ring. Eesti keelest võib olla laenatud läti mrd rengas 'nöörist või puust sidemed adrahõlmade kinnitamiseks'.

sõlm : sõlme : sõlme 'köiest, nöörist, paelast vm (seotav) kinnitus v ühendus'
○ kirderanniku solm(i)
● liivi suoļm 'sõlm'
vadja sõlmi 'sõlm; (ropsitud) linapeo', sõlmu 'sõlm'
soome solmu 'sõlm'
isuri solmi 'sõlm'
Aunuse karjala solmi 'sõlm'
lüüdi soľm 'sõlm'
vepsa soľm 'sõlm'
saami čuolbma 'sõlm'
ersa śulmo 'sõlm; kimp'
mokša śulma 'sõlm'
ungari csomó 'sõlm; muhk, mõhn; hunnik; kimp, punt; hulk'
Soome-ugri tüvi. Vt ka sõltus.

vibu : vibu : vibu 'puust loogast ja nöörist relv noolte lennutamiseks; nõtke ritv; poogen; kaevuvinn; vibusae raam'
◊ vibalik, vibama, vibur
● liivi vi’b 'painduv ritv; kaevuvinn'
vadja vipu 'kaevuvinn; hällivibu'
soome vipu 'kang, hoob; püünispaelad, silmus'; mrd vipattaa 'võbiseda; väreleda'
isuri vipu 'voki kõlguti; hällivibu; kaevuvinn'
Aunuse karjala vipu 'kang, hoob; hällivibu; kaevuvinn'
lüüdi bibu 'painduv ritv; hällivibu; kaevuvinn'
vepsa bibu 'kang, hoob'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas viipama. On ka arvatud, et vibama on teine, noorem tüvi, sest see on kitsama levikuga.

võrk : võrgu : võrku 'niidist, nöörist või traadist tehtud augustikuga kangas'
← alggermaani *werko-
vanarootsi värk 'kalatõke'
rootsi mrd verke 'üle jõe ehitatud tõke, milles olevate aukude ette pannakse rüsad ja mõrrad'
● liivi võrgõ 'võrk'
vadja võrkko 'võrk'
soome verkko 'võrk'
isuri verkko 'võrk; ämblikuvõrk'
Aunuse karjala verko 'võrk; ämblikuvõrk'
lüüdi verk 'võrk'
vepsa verk 'võrk; ämblikuvõrk'

vöörus : vööruse : vöörust mrd 'eeskoda'
○ vööruks, voorüss, höörüss
← alamsaksa vorhūs 'eeskoda, esik; eeslinnus'