[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

manduma : manduda : mandun 'kehaliselt v vaimselt halvenema, alla käima; omadustelt, laadilt, tasemelt viletsaks muutuma'
Tundmatu päritoluga tüvi. Sama tüvi võib olla sõnas mannetu.

ogar : ogara : ogarat 'nõrgamõistuslik, vaimselt ebanormaalne; arutu, taipamatu'
On arvatud, et sõnas võib olla sama tüvi mis oga. Teisalt on oletatud laenamist vene keelest, ← vene ugár 'ving; vingujäämine; meeletus, hullustus, pöörasus'.

tapma : tappa : tapan 'kelleltki elu võtma, kedagi surmama; füüsiliselt v vaimselt laostama, rikkuma, kurnama, piinama'; kõnek 'peksma, lööma'
● liivi tappõ 'tappa, veristada'
Salatsi liivi tapp 'tappa, veristada; peksta'
vadja tappaa 'tappa, surmata, veristada; reht peksta; lina lõugutada'
soome tappaa 'tappa, surmata, veristada; reht peksta; kurnata, laostada'
isuri tappaa 'tappa, surmata, veristada; peksta; reht peksta; lina lõugutada'
Aunuse karjala tappua 'tappa, surmata, veristada; kurnata, laostada'
lüüdi tappada 'tappa, surmata; reht peksta'
vepsa tapta 'reht peksta; lina kupardada; lüüa, peksta'
ersa tapams 'purustama, lõhkuma, hävitama; peenestama, hakkima; segi ajama; ära v maha v sisse tallama; tammuma'
mokša tapams 'purustama, lõhkuma, hävitama; peenestama; ära v maha v sisse tallama; tammuma'
? udmurdi tapi̮rti̮ni̮ 'trampima; klõbisema, kõlksuma, kõpsuma'
? komi tapki̮ni̮ 'laksatama; esikabjaga lööma (hobuse kohta); pehmelt, vaikselt käima'; tape̮dni̮ 'rusikaga lööma'
? ungari tapod 'tallama, sõtkuma', tapsol '(käsi) plaksutama'
? neenetsi tǝpǝr- 'jalaga tõukama v lööma'
? sölkupi tapir-, tappol- 'jalaga lööma'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome-mordva või uurali tüvi. Küsitavatena tähistatud kaugemate sugulaskeelte vasted võivad olla rööpselt tekkinud. Lähedane tüvi on nt sõnas tapsima.

totter : totra : totrat '(inimese kohta:) vaimselt nürimeelne, napakas, tobu; (asjaolude, olukorra jms kohta:) tobe, rumal, naeruväärne'
← alamsaksa dotters 'saamatu, kohmakas, jõuetu inimene'
On ka arvatud, et sama tüvi mis sõnas totakas.

tuim : tuima : tuima 'puudutuse vm füüsilise ärrituse vastu tundetu; meeltele nõrgalt mõjuv, mitte tugevat aistingut tekitav; (meelte, vaimse suutlikkuse kohta:) tönts, vilets, raske taibuga; loomult tundetu, vähese innukusega, osavõtmatu, vaimselt loid, huvi(de)ta; väheelamuslik, igav, väljendusvaene, ilmetu; jäik, kõva, ebamugav vms'
● liivi tūima 'tuim, tundetu; aeglane; nüri'
vadja tuima 'mage, maitsetu; kooritud (piim); tuim, tundetu, väsinud; kõva, tugev'
soome tuima 'karm, range; tugev, äge; äkiline, järsk; morn, pahur, vihane; kange, kibe, mõru, liiga soolane; mage, maitsetu, lääge'
isuri tuima 'soolata, mage'
Aunuse karjala tuimu 'soolata, mage, maitsetu'
? lüüdi tuimehtuda 'lukku minna (kõrvade kohta)'
? rootsisaami tåime 'nukker, ükskõikne'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. Eesti keelest võib olla laenatud läti mrd tuims 'uimane; väsinud; kohmakas, saamatu'.

väsima : väsida : väsin 'töö, pingutuse vms tõttu kehaliselt v vaimselt jõuetuks v rammetuks jääma, vaevatuks muutuma'
○ lõunaeesti väsümä, kirderanniku väsümä
← alggermaani *wǣsia-
islandi væsa 'raskusi üle elama'
norra vaas 'tormikahjustus'
● liivi vä’zzõ 'väsida'
vadja väsüä 'väsida'
soome väsyä 'väsida; tüdida'
isuri vässüüä 'väsida'
Aunuse karjala väzüö 'väsida'
lüüdi väzüdä 'väsida'
vepsa väzda 'väsida'
saami viessat 'väsida'