[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

valama : valada : valan 'kallama, nõust vm mahutist kallutades vedelikku vm ainet välja voolata laskma'
◊ valem, valu2
● liivi va’llõ 'valada, kallata'
vadja valaa 'valada, kallata; kasta'
soome valaa 'valada, kallata'
isuri vallaa 'valada, kallata'
Aunuse karjala valua 'voolata; tilkuda, niriseda'; valuo 'voolata'
lüüdi valada 'valada, kallata'
vepsa valada 'valada, kallata; puistata'
ersa valoms 'valama'
mokša valəms 'valama; kastma'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Tuletis valem tähendas algselt valamisvormi, hiljem võeti ülekantud tähenduses kasutusele matemaatika oskussõnana. Vt ka vale, valvama.