[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

vana : vana : vana 'kaua elanud, pika eaga; ammu tekkinud v olemas, kaua kestnud'
● liivi vanā 'vana'
vadja vana 'vana'
soome vanha 'vana'
isuri vanha 'vana'
Aunuse karjala vahnu, vanhu 'vana'
lüüdi vahn 'vana'
vepsa vanh 'vana'
? udmurdi vuž 'vana; kõva, kuivanud'
? komi važ 'vana'
Läänemeresoome või koguni läänemeresoome-permi tüvi. Teisalt on tüve peetud germaani laenuks, ← alggermaani *wanχa- 'vale; kõver'.