[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ema : ema : ema 'naissoost lapsevanem; eeskuju andev, juhatav v hooldav naine'
◊ emis
● liivi jemā 'ema; vanaema; vana naine; emasloom; emakas; (paadi) kiil'
vadja emä 'ema; emasloom; eideke, emake; haldjas'
soome emä 'emasloom; (luulekeeles) ema, emake; emand'
isuri emä 'ema; emasloom'
Aunuse karjala emä 'ema; emasloom'
lüüdi emä 'ema; emasloom; emapuu, kiil'
vepsa ema, emä 'emasloom; naiste särgi alumine osa; noodapära; jääauk, kust noot jääalusel püügil välja tõmmatakse'
saami eamis 'sünnist saati, alati'
ungari eme 'emasloom, emis'
neenetsi ńeb́a 'ema'
eenetsi e, ε̄ 'ema'
nganassaani ńemi̮ 'ema'
sölkupi e̮mǝ 'ema'
matori ima-m 'minu ema'
Uurali tüvi. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi sõnu on ka teistes keelkondades, nt jukagiiri emei 'ema', tšuvaši ama 'emasloom; ema', mongoli eme 'naine; naiselik'. Võib olla algselt lastekeelne, häälikuliselt ajendatud tüvi.

koosu : koosu : koosut mrd 'vanaema'
○ kroosu
← saksa Groß liitsõnas Großmutter 'vanaema'

sõtse : sõtse : sõtset mrd 'isa õde; õde, sõsar'
● vadja sõsõ, sese 'õde, õeke; vanem õde'
soome mrd siso 'õeke'
isuri sisoi 'õde, õeke'
Aunuse karjala čidži, čidžoi 'vanem õde; tädi'
lüüdi ťš́idž́oi 'õeke; vanem õde'
vepsa čiža 'vanem õde; õeke; vanema venna naine'
Võib olla tüve sõsar reeglipäratu variant. Teisalt on arvatud, et (osaliselt) sama tüvi võib olla ka järgmistes sõnades: saami siessá 'tädi (isa õde v tädi- v onutütar)', komi mrd soć 'õde', lõunamansi ćićǟ 'vanaema', handi śȧśi 'isa v ema noorem õde'. Vt ka õde.

taat : taadi : taati 'vana mees, vanamees; isa; vanaisa; abikaasa, mees; vana mehena kujuteldav üliolend'
● liivi tōţi 'isa, taat'
vadja taatta, taatto 'isa, taat'
soome taata 'vanaisa; vanamees; isa'
isuri taatta 'isa'
Aunuse karjala tuatto, tata 'isa'
lüüdi tuatto, toatto, tata 'isa'
vepsa tat 'isa'
Algselt lastekeelne läänemeresoome tüvi. Häälikuliselt lähedasi samatähenduslikke tüvesid leidub ka teiste keelkondade keeltes, nt ladina tata lastek 'isa', vanakreeka tétta 'isa', vene tjátja 'taat, isa'; mrd táta 'taat, ätt'. Osa esitatud läänemeresoome vasteid võivadki tegelikult olla vene laenud. Eesti keelest on osaliselt laenatud soome mrd taati 'isa; vanaisa', samuti võib eesti keelest laenatud olla läti mrd tāte 'isa'.

toi : toi : toid 'vanamees'
Tundmatu päritoluga tüvi.

udras : utra : udrast mrd 'saarmas'
← balti
leedu ūdra 'saarmas'
läti ūdrs 'saarmas'
preisi udro 'saarmas'
● soome rhvl utra 'vanamees; saarmas [?]'
karjala rhvl utra 'vilets, nõrk'
Kuna sõna tuntakse vaid Lõuna-Eestis, peamiselt Võru murde alal, on ka arvatud, et tüvi on varane läti laen. Sel juhul on soome ja karjala vasted teist päritolu.

äi : äia : äia 'mehe- või naiseisa'; mrd 'vanaisa, vanataat'
◊ äike
● vadja äďďä 'äi; vanaisa; ätt, vanamees'
soome äijä 'vanamees; mees; abielumees'; mrd äijän 'palju'
isuri äijä 'vanaisa; äi; vanamees'
Aunuse karjala äijü 'palju, paljud'
lüüdi äij 'palju'
vepsa äi 'palju'
saami áddjá 'vanaisa, taat; vanamees'
udmurdi aji̮ 'isa; isane'
komi aj 'isane'; van 'isa'
Läänemeresoome-permi tüvi. Tuletises äike toimunud tähendusnihet võib seletada loodusjõu isikustamisega. Vt ka äiakas.

ämm : ämma : ämma 'mehe- või naiseema'
● liivi ǟma 'ema'
vadja ämmä 'ämm'
soome ämmä 'eit, vanaeit, vanamoor'
isuri ämmä 'vanaema; ämm; vana naine; ämmaemand'
Aunuse karjala ämmä 'eit, moor'
saami ebmui 'suur, uhke, kaunis'
Läänemeresoome-saami tüvi.