[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hurm : hurma : hurma 'võlu, veetlus; joovastus'
← soome hurma 'võlu, veetlus, hurm; lummus, joovastus, ekstaas; kütkestavus'; van 'mõtlemisvõime'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome tüvi võib olla sama mis sõnas urm.

lembima : lembida : lemmin '(hellalt) armastama'
← soome lempiä 'armastada'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome allikas on läänemeresoome tüvi, mille vasted on Aunuse karjala ľembi 'meheleminekueas neiu positiivsete omaduste kogum (veetlus, sarm, majapidamisoskus); maine', lüüdi lemb 'armastus, õnneks läinud abiellumine' ja tõenäoliselt ka isuri lemissä 'lõõmata'. Tüvi esineb ka eesti muistsetes eesnimedes, nt Lembit(u), Tõivelembi, Aulembi. Sama tüvi võib olla murdesõnas lembmä 'kõrbema', tüve esialgne tähendus on läänemeresoome keeltes arvatavasti olnud seotud põlemisega. Laenatud on ka tuletis lembe, ← soome lempeä 'lembe, mahe; õrn, hell'. Vt ka lemmik.

taig1 : taia : taiga 'nõiatemp'
← soome taika 'nõidus, nõiatemp; võlu, veetlus'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Sõna on tuntud ka kirderannikumurretes, sealgi on tegemist soome laenuga.

tänama : tänada : tänan 'teenest, abist vms sugenevat heameelt väljendama v avaldama'
○ lõunaeesti tehnämä
● liivi tie’nnõ 'tänada'
vadja tenata 'tänada'
soome tenho 'veetlus, võlu; lummus, mõju; nõidus, nõiavägi'
karjala rhvl tehno 'lummus, mõju; nõidus, nõiavägi'
Läänemeresoome tüvi. On oletatud, et tüvi on germaani laen, ← alggermaani *þenχwō-, mille vaste on gooti þeihvō 'pikne', kuid seda ei ole usutavaks peetud.

võlu : võlu : võlu 'veetlus, hurm; nõidus'
○ lõunaeesti võhl(u) 'kade, tige, halb inimene'
← vanavene vŭlhvŭ 'nõid; ennustaja'
● liivi võl 'nõid, võlur'; võllõ 'võluda; lehmadelt piima varastada'
soome velho 'nõid, võlur; šamaan'
karjala velho 'nõid'
vepsa van volh 'nõid'
Vt ka võhr.