[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

viha : viha : viha 'äge pahameel, ärritatud vaenulikkuse tunne; mõru, kibe'
◊ vihuti
← algindoiraani *viša-
vanaindia viṣám 'mürk'
uuspärsia vīša- 'mürk'
● liivi vijā 'mürk; piibupigi; puukoore all olev mõru kiht'
vadja viha 'viha, õelus, vaen; mõru, kibe'
soome viha 'viha; vaen, vihavaen'
isuri viha 'viha; vaen'
Aunuse karjala viha 'viha; vaen; ärritus, põletik'
lüüdi viha 'viha'
vepsa viha 'viha'
udmurdi vož 'roheline'
komi vež 'roheline; toores; hele'
vihuti on ti-liitega vorm tuletisest vihus 'viha, vaen'. Vt ka vihkama.