[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

haru : haru : haru 'mingist tervikust jagunev või eri suunda liikuv suhteliselt iseseisev osa, haar'
◊ arenema, harali, hargnema
● liivi a’r 'oks, haru; suund'; arā 'viltu, kaldu'
vadja aro 'reha'
soome hara 'kobesti; traalankur'; mrd 'karuäke'; harava 'reha'
isuri haristua 'hargneda'
Aunuse karjala harav 'reha'
saami suorri 'haru; hargnemiskoht'
mari šor- sõnas šorβondo 'reha'
Läänemeresoome-mari tüvi. Eesti keeles on -u vana liide, murretes esineb ka liiteta tüvi ara 'haru'. Sõnas arenema on h-ta tüvevariant, mis on murretes ka tähenduses 'hargnema'. Sõnas hargnema on lisahäälik g tekkinud astmevahelduslike sõnade analoogial.

heeringas : heeringa : heeringat 'põhjapoolseis ookeanivetes ja meredes parvedena elutsev 30–40 cm pikkune kala (Clupea harengus)'
○ heering, hääring, jeering, hereng, eerik
← saksa Hering 'heeringas'
Liide -as on lisatud teiste kalanimetuste analoogial.

heitma : heita : heidan 'viskama, paiskama'
? ← alggermaani *sēja
gooti saian 'külvama'
saksa säen 'külvama'
● liivi eitõ 'heita, visata; loopida; muutuda, minna'
vadja eittää 'heita; maha jätta, hüljata; (järele) jätta, lakata; seljast, jalast, peast võtta; riidest lahti võtta'
soome heittää 'heita, visata; esitada, esile tuua; kõrvale jätta'
isuri heittää 'heita; kõrvale jätta; seljast võtta; järele jätta'
Aunuse karjala heittiä 'panna, asetada; seljast võtta; järele jätta, lõpetada'
lüüdi heiťťädä 'kõrvale jätta, käest ära panna; alla lasta, langetada; seljast võtta; järele jätta, lõpetada'
vepsa hii̯tta 'võtta, välja võtta; järele jätta, lõpetada; seljast võtta'
Ühesilbilisele laentüvele on lisatud liide *-ttä. Vt ka heituma.

härtu : härtu : härtut rhvl 'pai, armas'
← alamsaksa herte 'süda'
Laentüvele on lisatud liide *-oi. Laenatud on ka tüve rootsi vaste, ärtu.

ju (lauses esitatut kergelt rõhutav määrsõna)
◊ juba
← alggermaani *ju
gooti ju 'juba'
vanaülemsaksa ju, jo 'juba'
● liivi jo, ju (keskvõrret moodustav abisõna)
Salatsi liivi jo, ju 'juba; mida ... seda'
vadja jo 'juba; ju; sest'
soome jo 'juba'
isuri jo 'juba'
Aunuse karjala jo 'juba'
lüüdi ďo 'juba; küll'
vepsa jo 'juba'
Sõnas juba on tüvele liitunud rõhutav liide *-pa/-pä.

juus : juukse : juust 'üks inimese peanaha üla- ja tagaosas kasvavatest pidevalt pikenevatest niitjatest karvadest'
○ lõunaeesti hius
← alggermaani *χiuja
islandi hý 'pehme karv, ude'
rootsi hy 'nahk; jume'
● liivi ibūks 'juus'
vadja ivus 'juus'
soome hius 'juus'
isuri hius 'juus'
Aunuse karjala van hivus 'juus'
lüüdi hivus 'juus'
vepsa hibus 'juus'
Laentüvele on lisatud läänemeresoome liide -us. Vt ka ebe, ibe, juss-2.

kaarik : kaariku : kaarikut 'kahe rattaga vanker'
← alamsaksa kare 'kaarik'
Laentüvele on lisatud liide -ik.

kabajantsik : kabajantsiku : kabajantsikut 'võrukael; suli, kelm'
On oletatud, et moodustatud sõnast kaba ja pärisnimest Jants ( Jaani variant), lisatud on liide -ik. Oletus ei ole usutav.

kammits : kammitsa : kammitsat 'liikumist takistav seade hobuse vm looma jalgade küljes'; mrd 'kinnitusvahend (kalapüünisel, harkadral)'
◊ kammeljas
← balti
leedu kampas 'nurk'
läti kampis 'kaelaraud; kõver puu'
● vadja kammittsa 'kammits'
soome kammitsa 'kammits'; mrd 'valesti seotud lõimelõng; kokku seotud paar saunavihtu'; kampi 'vänt'; mrd 'käepide (nt sirbil, vikatil); sirp'
isuri kammitsa 'kammits; veel mitte kõndiva lapse liikumist takistav seade'
Aunuse karjala kampičču, kammičču 'kokku seotud paar vihtu v vihke; raudkonks (kahest puust uuristatud paadi poolte ühendamiseks)'
? vepsa kambič 'tugipuu'
Laentüvele on lisatud läänemeresoome liide -ts(a). Tuletusliiteta tüvi esineb iseseisva sõnana vaid soome keeles (kampi). kammeljas on samuti läänemeresoome tuletis sellest tüvest. On ka oletatud, et tüvi on slaavi laen, ← tüvi, mille vaste on serbia kàmba 'ikke osa, mis pannakse härjale ümber kaela', või germaani laen, ← alggermaani *kamp-, mille vaste on saksa mrd kamp 'puu, mis pannakse sigadele kaela (tarast läbi ronimise takistamiseks)'.

karikas : karika : karikat 'sügava kausikese kujuline laieneva jalaga (väärismetallist) jooginõu'
? ← algskandinaavia
vanaislandi kalkr, kalekr 'karikas'
? ← vanarootsi kar 'peeker, karikas'
● isuri karikka 'teatud pulmarituaal, karikas [?]'
Kui laenuallikaks on vanarootsi sõna, on sellele lisatud liide -k(as). On ka oletatud, et sõna võib olla kujunenud mitme laenuallika segunemisel, sel juhul võib üks laenuallikas olla alamsaksa kellik 'karikas'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi karik 'armulauakarikas'.

kauhti (annab edasi vedeliku paiskumise, riide peale- v kokkutõmbamise vm heli)
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades mauhti, mahv, ja pauhti, pahvama.

kemplema : kembelda : kemplen 'jõudu, võimu, sõnaosavust vms proovima; vaidlema, arveid klaarima; hooplema, uhkeldama; ringi hulkuma; karglema, rabelema'
○ kimplema
? ← alamsaksa kempen 'võitlema'
Laentüvele on lisatud liide -(e)le-.

kentsakas : kentsaka : kentsakat 'naljakas, veider; imelik, kummaline'
? ← rootsi skämtsam 'humoorikas, naljakas, naljatlev'
Laenu muganemisel on lisatud liide -kas. On ka arvatud, et sõnas on tüvi kena, millele on lisatud liitelaadne element -ts- või mis on kokku sulanud sõnaga antsakas.

kiil3 : kiilu : kiilu 'teravnurkne kolmetahuline ese millegi lõhestamiseks, kinnitamiseks vms; kolmnurkne vahele õmmeldud v kootud (riide)siil'; mrd 'puunagi'
← alamsaksa kīl 'kiil, talb'
On ka oletatud, et tüvi on varasem, germaani laen, ← alggermaani *kīla-z, mille vaste on vanaislandi kíll 'kitsas laht', ning läänemeresoome vasted soome kiila 'kiil, talb; riide vahesiil' ja võib-olla ka liivi kīļ 'kiil, väike vai' (tõenäolisemalt hilisem alamsaksa laen) ning isuri kiila 'kiil, talb' ja Aunuse karjala kiilu 'kiil, talb' (tõenäolisemalt soome keelest laenatud). Eesti keelest on laenatud vadja kiili 'kiil, talb' ja isuri kiili 'kiil, talb'.

kiisu : kiisu : kiisut 'kass (hellitlevalt)'
○ kiis(s), kiisi, kiidsu
← vene kísa 'kiisu, kassike'
-u on kas eesti keeles lisatud liide või lähtub vene käändevormist kísu.

kobras : kopra : kobrast 'poolveelise eluviisiga näriline (Castor)'
← vene bobr 'kobras'
Laenu muganemisel on sõna keskel oleva b tõttu sõna alguses b > k, lisandunud on liide -as.

-kond : -konna : -konda (liide, mis moodustab teatud rühma või gruppi tähistavaid sõnu)
● liivi -gõnd liitsõnas kōzgõnd 'pulmad'
vadja kunta 'ala, piirkond'
soome kunta 'vald; -kond'
Aunuse karjala -kundu sõnas heimokundu 'suguvõsa'
lüüdi -kund sõnas heimokund 'suguvõsa'
vepsa -kund '-kond'
saami -goddi sõnas bearragoddi 'perekond, leibkond'
mokša kuńďa 'sõber'
? handi χăntĭ 'hant; inimene'
mansi χōnt 'sõjavägi; sõda, lahing'
ungari had 'sõjavägi'
Soome-ugri tüvi, mis on eesti keeles säilinud vaid liitena, nt kihelkond, perekond, trobikond. Vt ka kunnatu.

koni : koni : koni kõnek 'sigaretiots'
← vene kónčik 'otsake, otsik'
Sõna tuli esmalt kasutusele sõdurislängis. Laenu muganemisel on vene liide asendunud i-liitega.

korts : kortsu : kortsu 'naha v riide kurd, volt v vaoke'
● Aunuse karjala kurčču 'korts'
lüüdi kurtšištuda 'kortsuda, kokku tõmbuda'
vepsa kurč 'paise; pahk; kulles; sõlm'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedased tüved on nt kirts ja kurd.

krehvtine : krehvtise : krehvtist 'kange, teravamaitseline'
← saksa kräftig 'tugev; toitev, rammus'
Laenu muganemisel on saksa liide asendatud ne-liitega.

kupeldama : kupeldada : kupeldan 'kedagi abiellu v seksuaalvahekorda sobitama; millegagi sahkerdama, äritsema'
← saksa kuppeln 'ühendama, kokku haakima; paari sobitama, kupeldama'
Laenu muganemisel on lisatud liide -da-.

kustuma : kustuda : kustun 'põlemast, hõõgumast v helendamast, valgustamast lakkama'
● liivi kistõ 'kustuda'
vadja kussua 'kustuda'
Kildini saami kå´p̄seδ 'kustuda'
udmurdi ki̮si̮ni̮ 'kustuma'
komi kusni̮ 'kustuma'
idahandi k͔ӑwlata 'kustuma'
neenetsi χǝbćo- 'kustuma'
eenetsi kota- 'kustuma'
nganassaani kǝbtua- 'kustuma'
sölkupi k͔aptǝ- 'kustutama'
kamassi kuptər- 'kustuma'
matori kabtǝ- 'kustutama'
Uurali tüvi. Eesti, liivi ja vadja sõnas on tüvele lisatud liide -t- (vadjas st > ss).

kõhvitsema : kõhvitseda : kõhvitsen 'sügama, kratsima, kaapima'
← alamsaksa schaven 'kaapima, kraapima; lihvima, poleerima'
Laentüvele on lisatud liide -tse. Varem on laenatud alamsaksa tüve germaani vaste, kaapima. Teisalt on arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi. Vt ka krõhva.

kõrik : kõriku : kõrikut 'sõba, villane suurrätik'
Tõenäoliselt tuletis kas tüvest kõrv (> *kõrvikko > kõrik) või kõre1. Teisalt on arvatud, et tüvi on vanavene laen, ← vanavene hěrĭ 'kare kangas', lisatud on liide -ik, mis esineb ka teistes lõunaeesti riideesemete nimetustes, nt hõlmik, ümbrik, ummik.

laadik : laadiku : laadikut 'laegas'
◊ laegas, laekuma
← alamsaksa lade, ladeken 'kirst, kast; laegas'
← vanarootsi la(a)dika 'väike kast, karp'
On ka arvatud, et laenatud on alamsaksa tüvi lade ja lisatud liide -ik. Tuletises laegas on d vokaalide vahel kadunud, laekuma on sellest ebareeglipäraselt tuletatud. Sama alamsaksa tüvi on laenatud sõnades laad2, laeng.

loitma : loita : loidan 'heleda leegiga põlema, leegitsema; kumama, helendama'
On arvatud, et võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi. Teise seletuse järgi on sõnas lihttüvi loi- ja liide -t- ning tegemist on germaani laenuga, ← alggermaani *glōja-, mille vasted tütarkeeltes on vanainglise glōwan 'hõõguma, lõõmama', saksa glühen 'hõõguma; õhetama, lõkendama; kõrvetama' ja läänemeresoome keelte vasted soome loistaa 'särada, hiilata; paista; sätendada', karjala roistua 'särada, hiilata; paista; sätendada', vepsa loštta 'särada, läikida; läbi valgustada, läbi paista'. Vt ka lodja-, lõit.

lõng : lõnga : lõnga 'kiudude ketramisel saadav v ühe pika kiuna esinev materjal riide, silmkoeesemete jm kudumiseks, tikkimiseks jne'
○ lõunaeesti lang, kirderanniku lang
← alggermaani *langan-
islandi langi '(veise) jämesool'
● liivi lānga 'lõng, niit'
vadja lõnka '(villane) lõng'
soome lanka 'niit; lõng; juhe, traat; pael, lõks'
isuri langa 'villane lõng; traat'
Aunuse karjala langu 'niit, lõng'
lüüdi lang 'lõng'
vepsa lang 'lõng'
Lule saami luoggē 'pärasool'
Saami vaste võib olla rööpselt laenatud. Islandi sõna tähendus peegeldab, et esialgu kasutati õmblemisel loomasooli.

malev : maleva : malevat 'muistse Eesti ühe v mitme maakonna vabatahtlikest üheks sõjaretkeks moodustatud rahvavägi; vabatahtlikest koosnev formeering'
◊ male
Tundmatu päritoluga tüvi. Sõna esineb Läti Hendriku kroonikas, kuid on murdekeelest kadunud. Rahvalaulude keeles on ka sisekaoga variant malv. On arvatud, et -v võib olla liide või kesksõna tunnus, mille ärajätmisel on saadud male, mis moodustati kirjakeelde 1880. aastatel. Eesti keelest on laenatud baltisaksa malewa, malwa, malve 'sõjavägi'.

muulukas : muuluka : muulukat 'lühikeste võsunditega madal metsmaasikataoline taim (Fragaria viridis); selle taime valkjas, tipust punane söödav vili'
← baltisaksa Muhl- liitsõnas Muhlbeere 'muulukas'
Eesti keeles on tüvele lisatud liide -kas.

naine : naise : naist '(hrl täiskasvanud) naissoost inimene, naisisik; abielunaine'
◊ naima
● liivi nai 'naisisik; abielunaine'
vadja nain 'naisisik; abielunaine'
soome nainen 'naisisik; (hrv) abielunaine'
isuri nain 'naisisik; abielunaine'
Aunuse karjala naine 'naisisik; abielunaine'
lüüdi naińe, naine 'abielunaine'
vepsa naińe 'naisisik; abielunaine; noorik; minia'
handi näj '(auväärt) proua; jumalanna, vürstinna; tuli'
mansi nāj '(auväärt) proua; jumalanna, vürstinna; tuli'
Soome-ugri tüvi. Läänemeresoome sõna on *(i)nen-liiteline tuletis (liivi vastes tuleb liide esile omastavavormis naiz). Tuletusliideteta tüvi esineb tegusõnas naima. On oletatud, et tüvi võib olla algselt identne kaugemates sugulaskeeltes esineva eesvokaalse tüvega, mille vasted on saami njiŋŋelas, njiŋŋálas 'emasloom', ersa ńi 'abielunaine', mansi nē 'naisisik; abielunaine; emasloom', handi niŋ 'naisisik; abielunaine', ungari nő 'naisisik', neenetsi ńe 'naisisik; abielunaine', eenetsi ne 'naisisik; abielunaine', nganassaani ni̮ 'naisisik', sölkupi ne 'naisisik; abielunaine', kamassi nē, ne 'naisisik; abielunaine', matori nā 'naisisik; abielunaine' ning mida on oletatud indoeuroopa laenuks, ← indoeuroopa *g^wneh₂- 'naine', vaste nt vanakreeka gynḗ 'naine'. Sel juhul on tüvi muutunud läänemeresoome keeltes tagavokaalseks. Vt ka nääl.

nali : nalja : nalja 'lõbus lugu v vemp; miski lõbus, naerma ajav'
● liivi nōļa 'nali'
vadja naľľa 'nali'
soome nalja 'nali'
isuri nalja 'nali'
? ersa nalkśems 'mängima, lõbutsema, meelt lahutama'
? mokša nalχkəms 'mängima, lõbutsema, meelt lahutama; välgatama, lööma (välgu kohta)'
Läänemeresoome või läänemeresoome-mordva tüvi; ersa ja mokša sõnad võivad olla selle tüve vasted juhul, kui -k- on liide.