[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

eisik : eisiku : eisikut 'inimene, kelle olemasolu on riigile ebameeldiv ning kelle nime ja tegevust püütakse seepärast olematuks teha'
Tehistüvi 1980. aastatest. Saadud toortõlke ei-isik muganemisel ( ei ja isik, ise), vrd inglise non-person 'eikeegi, tähtsusetu inimene; isik, kellel ei ole sotsiaalset v õiguslikku staatust, eriti põhilisi inimõigusi v kelle olemasolu kohta ei ole andmeid'.

kindral : kindrali : kindralit 'teatud kõrge sõjaväeline auaste; vastavas auastmes sõjaväelane; range korraga mungaordu, usuühingu vms juht'
○ kinneral, kinderal, kinral, kendral
← rootsi general 'kindral'
← saksa General 'kindral; (katoliikliku ordu) ülemvaimulik'
Tõenäolisemalt on sõna laenatud rootsi keelest, sest 17. sajandil, kui Eesti ala kuulus Rootsi riigile, oli sõna rootsi keeles sõjaväelise auastmena kasutusel. Algselt pärineb see paljudes keeltes tuntud sõna ladina keelest, ← ladina generalis 'liigiomane; ühine, üldine; avalik'.

piibe- liitsõnas piibeleht 'maikelluke'
Võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi. Varem mängiti taime lehega lehepilli ja on arvatud, et nimetus on saadud selle järgi. Lähedane tüvi on nt sõnas piipitama. Teise seletuse järgi võib nimetus olla tekkinud pikast torukujulisest varrest ja seega sama tüvi mis piip.

preisi 'kunagisele Ida-Euroopa riigile, hiljem Saksamaa osale, seal elanud rahvale omane, selle rahva loodud v sellelt rahvalt pärinev; kunagisele balti rahvale omane, selle rahva loodud v sellelt rahvalt pärinev'
← saksa Preuße 'preislane'

vigle : vigle : viglet 'kurvitsaliste sugukonda kuuluv lind (Limosa)'
● soome viklo, vikla 'tilder (Tringa)'
Aunuse karjala vigľi 'tilder'
lüüdi vikľi, vigli, vikľu 'tilder'
vepsa vikľi 'tilder'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.