[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kenus 'uhkelt kõveras, kaardus'
← alggermaani *kenw-, *kenu-
vanaislandi kinn 'põsk, pale; paadi vöör'
saksa Kinn 'lõug; (laeva, paadi) kiilupuu esiosa'
● soome kenossa 'tahapoole kaldus v painutatud'; mrd keno 'paadi pära- või esiosa; ree kaarduv esiosa'
Kirjakeeles esineb tüvi vaid seesütlevavormilises määrsõnas. Kirderannikumurretes on registreeritud ka omadussõna kenu 'püstine, kaarjas', samuti on murretes tuntud liitsõna kenukael 'kõverkael'.

rabisema : rabiseda : rabisen 'kõlatut katkelist heli andma v tekitama'
◊ krabisema, raba-3, rabe1
● liivi rabā 'kohev, kobe; murenenud'; kräbīkšõ 'krabiseda; krabistada'
vadja rap(p)a, rapõa 'habras'; krapisa 'krabiseda, krudiseda; krabistada'
soome rapista 'krabiseda, krõbiseda; variseda'; rapea 'habras; krõbe'; mrd rapa 'habras'
isuri rappiia 'habras; üleküpsenud', krabissa 'krabistada'
Aunuse karjala rabišta 'krabiseda; krabistada; variseda'; raba 'kivipuru', rapakko 'habras'; krabišta 'krabistada; kriipida'
vepsa rabed 'habras'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades rapsima, robisema, nabisema, sabisema. raba-3 on tuletusliideteta tüvi, mis kirjakeeles esineb vaid liitsõnas rabakivi, kuid murretes ja teistes läänemeresoome keeltes on tuntud ka iseseisva sõnana, rabe1 on tuletis sellest. Vt ka krabama, rabama, rabe2, rappuma.

sirel : sireli : sirelit 'ilupõõsas (Syringa)'
○ sirin(as), siriin, sireen, sil(l)er, tsir(r)el, tsirrin, riin(ipuu), triin
← baltisaksa Syrene, Sirene 'sirel'
Paljudes keeltes tuntud sõna on algselt pärit ladina keelest, ← ladina syringa 'sirel'.

türn- liitsõnas türnpuu 'asteldega lehtpõõsas v madal puu mustade, pruunide v punaste luuviljadega (Rhamnus); mrd viirpuu'
○ türm-
← algskandinaavia
vanaislandi þyrnir 'teatud okaspõõsas'
rootsi törne 'okaspõõsas; kibuvits; okas, oga, astel'
● soome tyrni 'astelpaju (Hippophae rhamnoides)'

viir-2 liitsõnas viirpuu 'valgete õitega astlaline lehtpõõsas v -puu (Crataegus)'
● ? liivi vī’ri 'kollane'
? vadja viherä 'roheline'
? soome vihreä 'roheline'
? isuri vihheerä 'haljas; roheline'
? vepsa viher 'haljas; toores; värske'
Murretes esineb tüvevariant viher-, Saaremaal tähendab viherpuu 'türnpuu (Rhamnus cathartica)'. viirpuu on toodud kirjakeelde vanemast murdekeelest. Läänemeresoome vastetele pakub tuge tõik, et türnpuud kasutati riide värvimisel rohekate toonide saamiseks.