[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

viimane : viimase : viimast 'lõpus olev; ajaliselt tagapool olev; järel olev'
● Salatsi liivi vīmi 'viimane'
vadja viimin 'viimane'
soome viime 'möödunud, eelmine; viimane', viimeinen 'viimane, viimne'
isuri viime 'möödunud, eelmine', viimein 'viimane'
karjala viime, viimeine 'viimane'
Läänemeresoome tüvi. Võib olla tuletis soome-ugri tüvest, mille arvatav vaste on ungari vég 'lõpp'. Vt ka viibima.