[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

att : atu : attu 'Hiiu naise endisaegne kotjas peakate'; mrd 'kaabu, müts'
← alggermaani *χattu-z
algskandinaavia *hattuR
vanaislandi hattr, hǫttr 'kübar, kaabu; kapuuts'
vanarootsi hatter 'kübar, kaabu; kapuuts'
rootsi hatt 'kübar, kaabu; kate'
● vadja hattu 'müts, talvemüts'
soome hattu 'kübar, kaabu; müts'
isuri hattu 'kaabu; peakate'
Aunuse karjala hattu 'auna pealmine vihk'; van 'müts'
lüüdi hatt 'õlgadeni ulatuv peakate kaitseks sääskede eest; viljahaki pealmine vihk; kuhja kate'
Germaani või noorem laen, täpset laenamisaega ei saa kindlaks määrata. Murretes on eri laenukihistusi, nt Hiiumaa i-tüveline variant att : ati võib olla laenatud eestirootsi murdest, ← eestirootsi hatt 'naiste peakate'. Kirderannikumurrete sõna hattu 'müts' võib olla mõjutanud soome keel.

hakk : haki : hakki 'varesesarnane lind (Corvus monedula); põllul koonusekujuliselt püsti kuivama asetatud (ja peavihuga kaetud) viljavihkude hunnik'
● liivi ak 'hakk'
Tähendus 'viljavihkude hunnik' on piltlik. Eesti keelest on laenatud soome mrd hakki 'hakk (lind)' ja soome mrd hakkinen 'viljahakk'.

kubu : koo : kubu 'suur seotud kimp v vihk'
← balti
leedu guba 'viljahakk'
läti guba 'saad, hunnik'
● liivi ku’b 'hunnik; kogus, kogum, ühendus', ku’bbõ 'koos, kokku'
vadja kupo '(õle)kubu; kimp, tuust; haokubu'
soome mrd kupo, kupu 'õle- v linakubu; viljavihk'
isuri kupo, kubu 'kubu; oksakimp'
Aunuse karjala kubo '(õle)kubu'
lüüdi kubo, kubu '(õle)kubu'
Isuri kubu ja soome kupu on osaliselt laenatud eesti keelest. Vt ka pugu.

naber : nabra : napra 'viljakuhilas, (suur) viljahakk'
Tundmatu päritoluga tüvi.

rehi : rehe : reht ~ rehte 'ruumid v eraldi hoone vilja kuivatamiseks ja peksmiseks; kuivatatav ja pekstav vili, ühekorraga partele ahetav kogus vilja; viljapeks'
○ lõunaeesti riih
● liivi rī’ 'ruum v hoone vilja kuivatamiseks ja peksmiseks'
vadja rihi 'elumaja, tare; tuba, eluruum; ruum v hoone vilja kuivatamiseks ja peksmiseks'
soome riihi 'ruum v hoone vilja kuivatamiseks ja peksmiseks'
isuri riihi 'ruum v hoone vilja kuivatamiseks ja peksmiseks; rehetäis; rehepeks'
Aunuse karjala riihi 'ruum v hoone vilja kuivatamiseks ja peksmiseks; rehetäis; rehepeks'
lüüdi riih(i) 'ruum v hoone vilja kuivatamiseks ja peksmiseks; rehetäis'
vepsa ŕih́ 'ruum v hoone vilja kuivatamiseks ja peksmiseks; rehetäis'
udmurdi inši̮r 'viljapeksuplats'
komi ri̮ni̮š 'ruum v hoone vilja kuivatamiseks ja peksmiseks'
Läänemeresoome-permi tüvi. Eesti keelest on laenatud vene mrd rej, réja 'ruum v hoone vilja kuivatamiseks ja peksmiseks' (← murdevariant rei) ning vähemalt osaliselt baltisaksa Riege, Rige 'ruum v hoone vilja kuivatamiseks ja peksmiseks' ja läti rija 'ruum v hoone vilja kuivatamiseks ja peksmiseks'.

rikas : rikka : rikast 'varakas; midagi väärtuslikuks peetavat rohkelt sisaldav v omav; saagikas, viljakas; mitmekülgne, sisukas; külluslik'
← alggermaani *rīkja- 'võimas, vägev'
vanaislandi ríkr 'võimas, vägev'
saksa reich 'rikas; rikkalik, rohke'
inglise rich 'rikas; väärtuslik'
● liivi rikāz 'rikas'
vadja rikas 'rikas'
soome rikas 'rikas; rikkalik'
isuri rigas 'rikas'
Aunuse karjala rikas 'rikas'
lüüdi rikkahembaine͔ 'natuke rikkam'
Laenuallikas on tuletis tüvest, mille rootsi või alamsaksa vaste on hiljem samuti laenatud, riik.

võhm : võhma : võhma 'jõud, jaks'
Tõenäoliselt sama tüvi mis murdesõnas võhmas 'soosaar'. Sel juhul balti laen, ← balti *vešma, mille vasted on leedu vešėti 'vohama, rikkalikult kasvama'; vešlus 'lopsakas, viljakas'. Läänemeresoome keelte vasted on vadja Võhmas (oja nimi) ja soome vehmas 'haljas; lopsakas'; van kirjak 'karjamaa'; mrd 'noor lehtpuumets'. Teisalt on arvatud, et reeglipäratu variant sõnast võim, võima.