[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hakk : haki : hakki 'varesesarnane lind (Corvus monedula); põllul koonusekujuliselt püsti kuivama asetatud (ja peavihuga kaetud) viljavihkude hunnik'
● liivi ak 'hakk'
Tähendus 'viljavihkude hunnik' on piltlik. Eesti keelest on laenatud soome mrd hakki 'hakk (lind)' ja soome mrd hakkinen 'viljahakk'.

klutt : kluti : klutti 'poisipõngerjas'
? ← rootsi kludd 'lohakalt tehtu, soperdis; nutsakas; soperdaja, vusserdaja', mrd kḷωddo, kḷoddo 'kamakas, tomp; (väike) laps, põngerjas, jõmpsikas; kohmakas tüdruk v naine'
Murdesõna klutt '(karva-, villa)tutt; klimp' on laenatud eestirootsi murretest, ← eestirootsi klωt 'villatükk'. Tähendust 'poisijõmpsikas' eestirootsi murretest registreeritud ei ole.

kubu : koo : kubu 'suur seotud kimp v vihk'
← balti
leedu guba 'viljahakk'
läti guba 'saad, hunnik'
● liivi ku’b 'hunnik; kogus, kogum, ühendus', ku’bbõ 'koos, kokku'
vadja kupo '(õle)kubu; kimp, tuust; haokubu'
soome mrd kupo, kupu 'õle- v linakubu; viljavihk'
isuri kupo, kubu 'kubu; oksakimp'
Aunuse karjala kubo '(õle)kubu'
lüüdi kubo, kubu '(õle)kubu'
Isuri kubu ja soome kupu on osaliselt laenatud eesti keelest. Vt ka pugu.

naber : nabra : napra 'viljakuhilas, (suur) viljahakk'
Tundmatu päritoluga tüvi.

säuk : säugu : säuku 'villasalk, -tups, -tutt'
○ lõunaeesti tsäuk
On arvatud, et tüve vaste on ersa ćoko 'kobar, sari; narmad; tups, tutt'.