[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hudi : hudja : hutja 'ritv, latt; vits, vemmal'
◊ hutjama, udi, utjama
● liivi uḑā 'teivas paadi lükkamiseks'
soome van hutja 'loomade ajamiseks kasutatav vemmal; puuokstest tehtud luud'
isuri hudja 'paari meetri pikkune kaseritv'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas ubima. Eesti keelest on laenatud läti mrd uds 'pikk ritv, millega võrku üles tõstetakse'.

matar : matra : matart '(jäme) malk, malakas, madjakas'
◊ materdama
← balti
leedu mataras 'teivas, kang; rihm, piits'
läti matara 'ritv, vits, peenike latt', matars 'malakas, vemmal; suur mees'
● liivi matār 'kepp'

nüppel : nüpli : nüplit 'tugev painduv vits'
◊ nüblik, nüpeldama
← alamsaksa knup(p)el 'malakas, vemmal, kaigas'
← saksa Knüppel 'malakas, vemmal, kaigas'
Samatüveline tegusõna nüpeldama võib samuti olla alamsaksa või saksa keelest laenatud, ← alamsaksa knuppelen 'kaikaga, kepiga peksma' või ← saksa knüppeln 'peksma, malka andma'. Laenatud on teinegi samatüveline alamsaksa sõna või tüve rootsi vaste, niplis.

roigas : roika : roigast 'jämedam vits v kaigas, malakas, vemmal' rood1

udi : udja : utja 'ritv, latt; vemmal, vits' hudi

vemmal : vembla : vemmalt 'jäme vits, malakas; vembumees, vigurivänt'
● soome vemmel 'look', kõnek vempele 'asi, riist'
isuri vemmel 'look'
Aunuse karjala vemmel, bemmel 'look; kaar; vikerkaar'
lüüdi bembeľ 'look'
vepsa bembeľ 'look'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud läti mrd vembele 'vits, vemmal'. Vt ka vemp.