[EVS] Eesti-vene sõnaraamat

imperatiiv s <imperat'iiv imperatiivi imperat'iivi imperat'iivi, imperat'iivi[de imperat'iivi[sid ~ imperat'iiv/e 22>
1. lgv käskiv kõneviis
повелительное наклонение,
императив <императива м>
2. filos sisenõue, käsk
императив <императива м>
kategooriline imperatiiv категорический императив

kategooriline adj <kategooriline kategoorilise kategoorilis[t kategoorilis[se, kategoorilis[te kategoorilis/i 12>
vaieldamatult kehtiv
категорический <категорическая, категорическое>,
категоричный <категоричная, категоричное; категоричен, категорична, категорично>,
безапелляционный <безапелляционная, безапелляционное; безапелляционен, безапелляционна, безапелляционно>
■ otsustav, resoluutne
решительный <решительная, решительное; решителен, решительна, решительно>
kategooriline käsk категорический приказ
kategooriline nõue категорическое ~ решительное требование
kategooriline otsustus loog категорическое суждение
kategooriline süllogism loog категорический силлогизм
kategooriline toon категоричный ~ безапелляционный тон
kategooriline imperatiiv filos категорический императив